Реферат: Юлиус Куперьянов (JULIUS KUPERJANOV)

<span Arial",«sans-serif»; mso-no-proof:yes">REFERAAT

<span Arial",«sans-serif»; mso-no-proof:yes">JULIUS KUPERJANOV

<span Arial",«sans-serif»; mso-no-proof:yes">

<span Arial",«sans-serif»;mso-no-proof: yes">Lühem elukäik kuni Vabadussõjani<span Arial",«sans-serif»;mso-no-proof:yes;text-decoration:none; text-underline:none"><span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894. aastalVenemaal Ljohovos.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Tema esivanemad olid Venemaale põgenenudmõisniku omavoli eest. Kuna Venemaal vaevas Kuperjanoveid suurkoduigatsus, samuti oli oht venestuda, siis 1904. aastal tuli perekond Eestissetagasi.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Haridusteed alustas Kuperjanov Sipe ministeeriumikoolis,milles antav haridus vastas ligilähedaselt meie meie kihelkonnakoolile.Julius oli väga teadmishimuline poiss. Eriti paelusid teda ajalugu jamaateadus, samuti meeldis talle väga lugeda. Lõpetanudviieteistaastaselt Sipe ministeeriumikooli, olid tema tunnistusel 9 nelja ja 1viis. Hoolimata vanemate vastuseisust astus ta 16- aastaselt Tartukooliõpetajate seminari.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Sel ajal, kui Kuperjanov õppis seminaris, valitseskogu riigis tugev venestamispoliitika. Hoolimata õppeasutuse rangestkorrast lugesid Kuperjanov ja ta koolikaaslased salaja eestikeelseid ajalehti.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Peale seminari lõpetamist asus ta tööleõpetajana Kambja kihelkonnakoolis. Õpilased pidasid temastväga lugu.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Paraku ei saanud ta õpetajaametis olla kuigi kaua,sest 1915. aasta veebruaris kutsuti ta sõjaväeteenistusse.

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET;mso-no-proof:yes">Pataljoni loomine

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET;mso-no-proof:yes">Olukord Vabadussõjas oli 1918.aasta lõpus väga kriitiline. Situatsiooni tõsidustnäitas see, et Punavägede käes oli 2/3 Eesti territooriumist. Etpäästa, mis päästa annab, oldi valmis meeleheitlikekssammudeks.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Üheks selliseks oli Julius Kuperjanovi partisanidepataljoni loomine. Idee sellise pataljoni loomiseks ol Kuperjanovil juba ammu.Loa tolle üksuse moodustamiseks sai Kuperjanov tolleaegselt diviisiülemalt Limbergilt.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Pataljoni kokkukutsumiseks tuli valida selline koht, mispoleks veel võõrvägede kontrolli all. Kuna rindejoon kulgesvahetult Puurmanist idas ja see koht oli Tartule küllaltki lähedal,valiti väeüksuse loomiskohaks Puurmani mõis.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Olles saatnud Puurmani ümbruskonda laialimobiliseerimiskäsud, hakkas Kuperjanov siin moodustama partisanideväesalka. Kui levis kuuldus, et Kuperjanov Puurmanis võitlussalkaformeerib, hakkasid siia kogunema kaitseliitlased kõikjalt Tartumaalt.Palju täienes pataljoni koosseis vabatahtlike arvel, kelle hulgas olipalju koolipoisse. Kuna lossi kogunes üle mitmesaja mehe, siis jagatikokkutulnud nelja roodu ning väeosast moodustus üksikpataljon.Pataljoni juhiks sai J. Kuperjanov; 1. roodu ülemaks sai lipnik R. Riives;2. – leitnant E. Saar; 3. – alamkapten R. Kuslap; 4- leitnant J. Unt. Varurooduülemaks ja ka Puurmani komandandiks määras Kuperjanov leitnantJ. Soodla. Asutati ka ratsakomando, mida juhtis alamkapten                 K. Tiimann.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Suurim probleem pataljoni moodustamisel oli relvadepuudus. Algul koosnes üksuse relvastus vaid kahest automaatpüssist.Varustuse ja moona kandsid kokku mehed ise ja ümberkaudsed inimesed.Otsiti välja relvad, mis olid peidetud revolutsioonipäevil. Need olidaga tihti roostes või üldse kõlbmatud.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Samuti oli väga kirju ka salga riietus. Tihtivõis jääda mulje, et tegu pole mitte sõjameeste, vaidlaagrisse asunud mustlastega. Paljud olid tulnud erariietuses. Juhtus sedagi,et sõtta tuldi pulmariietuses: jalas viigipüksid, kaelas krae jakaelaside. Nii mõnigi tuli isamaad kaitsma pasteldes, lootes, et ehkEesti kroonu annab saapad jalga.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Et seda kirevat meeskonda vähegi ühtlustada,mõtles Kuperjanov välja partisanide eraldusmärgi. See kujutasendast valgeäärelist musta vappi surnupealuu ja säärekontidega.Seda märki kanti vasakul varrukal. Mütsi ette kinnitatipealuumärk, õlakud olid mustad. Surnupealuu jasäärekontidega märk oli ühtluse ja lahutamatusesümboliks neile, kes selle kord varrukale olid asetanud. Seevälismärk kohustas kohustas kõiki võitlusele jaohverdama isamaa kaitseks kõik isiklikud hüved ja elu.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Kuna Kuperjanov tundis erilist huvi justpartisanisõja vastu, siis ristis ta loodud väeosa partisanidepataljoniks ja alustas vastavalt salga nimele armutut sissisõdavaenlasega. Näitena võib tuua juhumi Kudinas. Nimelt sai Kuperjanovteate, et punaste käsilane Pärn oli koostanud pika nimekirjameestest, kes tuli maha lasta. Ta tegutses väga kiiresti ja sõitisruttu 30 km kaugusele Kudinasse. Kohale jõudes päästis tatalumehed ja ajas punaste plaani nurja.

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET;mso-no-proof:yes">Suureks abiks Kuperjanovile temategevuses oli naine Alice. Näiteks tegi Alice ettepaneku võttaluuresalkade tarvis kasutusele valged mantlid. Neis mantlites oli luurajatelhõlpsam vaenlasele märkamatult võimalikult lähedalehiilida. Olgu öeldud, et need mantlid õmbles Alice ise. Justtänu sellele riietusele õnnestusid kuperjanovlastel mitmed vaenlasevastu suunatud rünnakud.

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET;mso-no-proof:yes">Võitlus Tartu eest

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET;mso-no-proof:yes">Pataljoni loomisega soovis Kuperjanovkaasa aidata vaenlase kodumaalt väljatõrjumisele. Puurmanilelähim vaenlase poolt hõivatud strateegiliselt tähtis punkt oliTartu. Seetõttu oligi esimeseks suuremaks operatsiooniks peale pataljonimoodustamist võitlus Tartu eest.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Oma positsioonide kindlustamiseks enne Tartu vallutamistalustas Kuperjanov partisanisõda Tartu ümbruses. Tundes Tartusasetsevate  punavägede nõrkukülgi, tekkis Kuperjanovil hulljulge plaan vallutada Tartu ainuüksioma jõududega. Samal ajal sai ta teada soomusrongide edasitungistJõgeva peale. Nüüd otsustas ta ära oodata soomusrongid,et siis ühendatud jõududega minna võitlema Tartu eest.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">13. jaanuaril 1919 sai Kuperjanov Palamusel kokkusoomusrongide üldjuhi kapten Partsiga. Sellest päevast algaspartisanide ja soomusrongide koostöö, mis kestis kuniVabadussõja lõpuni.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Vallutanud Kaarepere ja Voldi raudteejaamad, jõutijärjest lähemale Tartule. Viimane linnaesine võitlus peetiTähtvere mõisas. Punased koos läti küttidega osutasidküllalt visa vastupanu, ent eesti mehed olid arvulises ülekaalus,samuti innustasid mehi teated punavägede terrorist. Lühikese ajagaoli kogu Tartu Eesti vägede käes. Ometi ei lubanud saavutatudvõit loorberitel puhata. Reola poolt toodi teade, et vaenlane valmistubuueks sissetungiks Tartu.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Olukord muutus väga pinevaks. Ei olnud teada, kasmõnisada soomusronglast ja partisani suudavad vastu astuda vaenlasele,kes saab pidevalt juurde abivägesid. Järgnevalt loodi sidemedülemjuhatajaga, kellel paluti kiirelt saata abivägesid.

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET;mso-no-proof:yes">Järgnes väga pingelineöö Tartus, sest kardeti uut enamlaste sissetungi. Ometigi laabuskõik õnnelikult: vaenlasepoolset rünnakut ei järgnenudning järgmisel päeval saabus Tallinnast kohale kaitsepataljon.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Kuperjanovi surm

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET;mso-no-proof:yes">Pataljoni moodustamisest olimöödas vaevalt üle kuu, kui 30.-31. jaanuaril 1919. aastaltoimus verine lahing Paju mõisa juures. Lahingu käik oli vägaraske, kuna enamus ohvitseridest langes. Kõige rängemaks hoobiksmeie võitlejatele oli see, et 31. jaanuari pärastlõunal saisurmavalt haavata            J.Kuperjanov. Väga halbade transporditingimuste tõttu eipääsenud Kuperjanov enne Tartusse kui alles 1. veebruariööl. Paraku oli siis juba lootusetult hilja. Vaevelnud pikki tundepiinavates valudes suri leitnant Julius Kuperjanov 2. veebruaril 1919.

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Kasutatud kirjandus:

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">August Hanko «Leitnant Julius Kuperjanov»

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">Eduard Grosschmidt «Pealuu märgi all»

<span Arial",«sans-serif»;mso-ansi-language: ET;mso-no-proof:yes">«Eesti Vabadussõda» I köide

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET;mso-no-proof:yes">

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET;mso-no-proof:yes">

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET;mso-no-proof:yes">

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET;mso-no-proof:yes">

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET;mso-no-proof:yes">

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET;mso-no-proof:yes">

<span Arial",«sans-serif»; mso-ansi-language:ET;mso-no-proof:yes">

Autor: IljaPavelkovich                                                 14.05.2000
еще рефераты
Еще работы по истории