Реферат: Uni ja unenaod (estonii)

Eesti KõrgemKommertskool

Psühholoogia kursusetöö

“Uni ja unenäod”

Õppejõud:professor J. Ennulo

Õpilane:Mark Maslov

ÕB — 11

Tallinn1998

Sissejuhatus

Eesmärgiks on avada kursusetööunenäo olemus võttes aluseks inimtegevuses loomingut, prohvetlust,endeid, arengut.

Unenäo psühholoogiaENNUSTAMINE JA TÄHENDUSUNI LÄBI AEGADE1. LOODUSRAHVASTE UNENÄOD

Professor K. Ramul tsiteeribjesuiite, kes XVIIsajandi keskel läksid Kanadasse indiaanlasi (huroone)õigesse usku pöörama:

,,Unenäguon oraakel, mille poole kõik need rahvad pöörduvad ja midanad kuulavad; on prohvet, kes ennustab neile tuleviku sündmusi, K.assandra(Troojd. kuninga Priamose tütar, ennustaja), kes hoiatab neidõnnetuste eest, mis neid ähvardavad, harilik arst nendehaigustes...

Kui pealik räägib üheltpoolt ja unenägu teiselt poolt, siis võib pealik karjuda nii paljukui tahab — esimesena täidetakse unenäo käsk. Unenägu onsagedasti eesistujaks nende nõupidamistel. Kauplemist,kalapüüki ja küttimisf alustatakse harilikult unenäoloaga… Neil ei ole midagi nii kallist, millest nad hea meelega ei loobuksmõne unenäo pärast. öieti öelda — see on huroonidepeajumal."

Põhja-Ameerikairokeesi hõimurühma kuuluvate t š e r o k i i d e kohta onetnograafid märkinud, et neil on kombeks end ravida ka unenäosjuhtunud ussihammustuse puhul.

Suurjärvistuümbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on veel tänini allesmuistne komme saada unes juhendeid haiguse vastu. Eelnevalt tuleb nälgida,teistest eralduda, heita magama ja oodata vaimolevust, kes ütleb prognoosining annab soovitusi.

Arvatavasti on indiaanlasediseseisvalt tulnud samasu-gusele ravimeetodile, nagu oli kasutusel Vana-Egiptusesja -Kreekas.

,,Üks suguharu pealiksai kuulda, et keegi ta alamatest oli unes näinud sugulist vahekordaühe tema tütrega. Pealik nõudis alamalt täie pruudilunaraha selle põhjendu-sega, et magaja hing oli saanud naudingu-rahulduse,mis seaduse järgi on võimalik ainult, kui pealikule tasutakse tatütre hind."

Aafrikas o n a š a n ti rahvusel abieluinimestele ette nähtud karistus ka unes juhtunudabielurikkumise eest.

Etnograaf L. Sternbergkirjeldab üht Aafrika rändurit, kelle juurde tuli 150 km kauguselt(jalgsi muidugi) kohalik elanik ja nõudis kahjutasu orja tapmise eest.Nimelt oli ta näinud unes, et võõras rändur oli tapnudtema orja.

Aafrika k o n d e suguharuliikmed jaotavad tähendus-unenägusid kahte suurde liiki: tavalisedtähendused ning teade, mille annab magajale surnu vaim või jumal.

Analoogseid kirjapanekuid onka Okeaania paapuate kohta:

,,Unenägudel enestel onmaagide nõiatoimingutes erakordselt suur tähtsus, sestpärismaalaste arvates avaldub nendes nähtustes surnud maagide tahe."

Polüneeslaste kohta onkirjutatud nii:

,,0ma kutselt olidoraaklitele väga lähedased ennustajad, kes näiteks Havai saartelennustasid tulevikku ohvrilooma sisikonna järgi. Ei puudunud kaunenäoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid."

Ennustamine polnud vanastisugugi ohutu eriala. Herodotos kirjutab, mis juhtus V sajandil e.Kr.sküüdi ennustajatega, kui leiti,et nende ennustused poleõiged.

,,Erinustajad hukataksejärgmisel viisil: vanker laotatakse hagu täis ja härjadrakendatakse ette; ennustajatel köidetakse jalad kinni, käed seotakseselja taha ning suud topitakse täis ja nad pannakse haokuhja sisse. Haodsüüdatakse põlema, härjad hirmutatakse lõhkumaning kihutatakse sõitma. Sageli hukkuvad härjad koos ennusta-jategaleekides, aga juhul kui tiisel ära põleb, saavad härjadpõgenema ning pääsevad ainult põletustega. Siinkirjelda-tud viisil põletavad nad ennustajaid ka teistelpõhjustel ja nimetavad neid siis valeprohvetiteks.

Aga keda kuningas tappalaseb, nende poegadele ka ei halastata ja kõik meessoost järglasedhukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja."

Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias, kus kolmkorda eksinud ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.

Siberi šamaanidel oliennustamine samuti olulisel kohal. Nii on kirjutatud sölkuppide kohtajärgmist: ,,Nägijat nimetatakse sölkuppidel,,djutsilõ". Ta näeb prohvetlikke unenägusid. Katajüb ta ärkvel paragnostiliselt ümbruses valitsevat olukorda.Kui kellelgi tekib vajadus kutsuda šamaani haige juurde, teab šamaanjuba seda. Kui ta koju jääb ja haiget vaatama tuleb, ontervistumislootust, kui aga šamaan enne kutsumist kodunt lahkub, poleparanemisloo-tust."

Ka üks k e t išamaani, bangose funktsioone on ennustamine. E. Aleksejenko kirjutab:

,,Bangosele omistativõime teada, kes ammu surnud sugulastest peab tagasi pöördumauue inimesena. Nad teatavad rasedale naisele ta tulevase lapse nime."

Ennustati nii unenägudekui lõkke praksumise iseärasus-te järgi.

Kauaaegsed tavad ontaassündide jälgimisel ka t u v a šamaanidel — böönidel.V. Djakonova kirjutab:

,,Pärast samaani surmaei läinud ta hing ära. Tema võttis enda juurde taigavõi mägede isand, muutes ta kajaks või millekskitühjaks. Sellesse perekonda pöördus pärilikkuse teel tagasivaid,,böön" (samanistlikanne). Erinevalt «sunusest» asub,,böön"pärast kandja surma kuskil lähedases maakohas. Mõnikord aga eitulnud see esivane-mate peresse. Sel puhul arvati, et ta on läinudsiinsetest kohtadest liiga kaugele.

Tugevad šamaanidsuutsid veel eluajal ennustada, kellesse sugulastest ,,böön"siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast (tengri), siis selline samaanmuutus tugevaks ja teda nimetati tengri bööniks. (Sama ettekuju-tuson ka laamadel.)"

Tõenäoliselt onTuva jt. Altai piirkondade uskumuste möju ulatunud ka muistsesse Tiibetibööni-religiooni, mille põhjal veel tänapäevalgiotsitakse taassündinud dalai-laamasid. Vastupidine levikutee on vähemtõenäoline, sest taassünniõpetus on levinud ülekogu Siberi, kusjuures puuduvad märgatavad budistlikud mõjud.Võimalik on ka veel selline variant, et Siberi ja Tiibeti rahvausund onpärit ühisest eelkultuurist.

Elusaatust ennustasid tuvašamaanid vana-aasta öhtulveel sünnimärkide järgi.Tähtsamaid märke oli 9. Mehel loeti neid kellaosuti suunas,arvestades seejuures 12-aastast loomkalendrit. Naise sünnimärke loetivastupidises järje-korras. Täpne märkide tõlgendus poleteada.

Ka meie kaugemalhõimurahval, laplastel ehk saamidel on huvitavaid ennustuskombeid. Etlaplased elavad üsna hõredalt asustatud alal, siis on igakülalise tulek sündmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juureson rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omapärane ennetesüsteem:

— kui paelad lähevadsõlme, tuleb võõraid;

— umbsõlme puhul ontulija vaene;

— tõmbsõlmepuhul tuleb rikas;

— kui sõlme läksnööri ots, ei ela tulija kaua;

— kui sõlm tulikeskele, elab tulija kaua.

Nagu teistelgi rahvastel, onlaplaste rahvausus paremal poolel erinev tähendus vasemast. Näitekskui sügeleb vasem käsi, siis saad midagi; sügeleb paremkäsi — annad midagi.

Unesümbolid onlaplastel möneti sarnased teistegi rahvaste omadega. Näites:purunenud tuba või ait tähistab omaste surma; neiuga armatseminehaigust; kui naine annab midagi, tähendab see haigust; purjusolek halbasündmust; kui raske haige näeb end tervena, võib oodata surma.

Samanism on rahvausund olnudka eestlastel. Veel tänini on käibel väljendid nagu ,,vaim tulebpeale" (inspiratsiooni tähenduses). Väljend ,,meeltlahutama" tähendab U. Masingu arvates hingerändu. Veel aastal 1071on Novgorodi kroonikas tšuudi (eesti) nõia transsi ehklõvesse langemist kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal täninisäilinud veel Lõve jõe nimetus. Viljandi- ja Valgamaal onolnud. Lõve-nimelised külad. Läti Henriku kroonikas on viiteidarbuga ennustamisele, mida toimetati enne tähtsaid sõjalis-poliitilisisündmusi.

2. SUMER JA EGIPTUS

Juba maailma esimesestsivilisatsioonis, Vana-Sumeris (hilisema nimega Kaldea) tunti unenägudetõlgendamist. Selle jaoks olid spetsiaalsed preestrid. Nagu märgibantiikaja ajaloolane Strabon, teati veel meie ajaarvamise algul nimetust,,kaldealane" põhitähenduses ,,uneseletaja".

Ennustamisega üldsetegelesid veel astroloogid jt. mantikatundjad. Sumeri mantika ühekserijooneks peab A. Lehman vaimkaitsja vahetut mõju. Vana-Sumerist onteada ka in aailma esimene kirjapandud unenägu. See on pärit muistse,XXIII saj. e.Kr. kirjapandud ,,Gilgameši eepose" esimeseltkiilkirjatahvlilt. Unenäo eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elasu. 2700 a. e.Kr.) on küll suur vägevuselt ja toreduselt, aga tarõhub rahvast liiga rängalt. Jumalad otsustavad luua tallevastukaaluks älitugeva loominimese — Enkidu. Templiprostituudivõlusid kasutades meelitab Gilgameš Enkidu mägedest Urukilinna. Kui nad on linna jõudnud, ütleb prostituut Enkidule:

,,Veel enne, kui samägedest alla laskusid, nägi Gilgameš Uruki linnäs sindunes. Ärgates rääkis ta sellest oma emale:

,,Mu ema, ma nägintäna öösel und. Taevas oli täis tähti. NaguAnu (Sumeritaevajumal — I.S.) sõjavägi, langes mu peale Inimene, kessündinud mägedes. Ma püiidsin teda haarata, aga tema olitugevam. Ma püüdsin teda heita, aga ta ei kõikunud. Tema vastutõusis kogu Uruki rahvas. Tema aga seisis nagu sammas ja tal suudeldijalgu. Siis hüppasin talle peale nagu naisele. Sain tast jagu ja paiskasinta sinu jalge ette. Sina ju tahtsid, et me mõõdaksimejõudu."

Rimat-Helit (Gilgamešiema, jumal Ninsani epiteet — I.S.), kes teab kõike, räägibisandale, Rimat-Helit, kõiketeadja, ütleb Gilgamesile:

See, keda nägid kesettähti hiiglaslikus taevas, kes nagu Anu sõjavägi sulle pealetormas, keda sa võitsid ja mu jalge ette paiskasid — see on aus ja tugevsõber. Ta aitab alati sõpra. Ta jõud saab kuulsaksüle kogu maa. Ta jõud on suur nagu Anu sõjavägi."

Nagu eeposest teame, saidkiGilgameš ja Enkidu sõpradeks ja sooritasid koos mitmeid võitlusija seiklusi.

Teisel savitahvlil on kirjaska Enkidu unenägu. Seal on juttu reisist, mille Enkidu sooritaskotkasmehega allilma, ja on mainitud ka prohveteid. (Tsiteeritud teoses onEnkidu asemel kasutatud Eabani nime.)

Kokku on Gilgamešieeposes seitse unenädkirjeldust.

Ka Vana-Egiptuses olidpreesterprohvetite koolid, tunti sümboolsete unenägude seletamist,valmistati ette ka naisprohveteid. Et sellisele tegevusele suurt tähendustomistati, näitab asjaolu, et kuningate ja vaaraode juures tegutsesid elukutseliseduneseletajad. Vanim unenägude seletaja ongi pärit Egiptusest, 12.dünastia ajast (2000-1790 a.e.Kr.).

Mõni näideüldse egiptuse sümboolikast. Tõusev täht tähistasinimese sündi, rõngas mehelikkust, poolkuu meest (abikaasat),kärg naist, ruut täiust (mehe ja naise ühendus),süüdatud lamp hinge, päike head saatust, sõlm abielu, puuoksakoht elujõudu.

Värvustestsümboliseeris helesinine kui püha värv vaimu, valge tarkust,kuldne seadust ja must allilma.

Tihti oli unedel riikidesaatusi määrav mõju. Nii viitab egüptoloog J. Bonwick omaraamatus Napata linnas asuvale monumendile, kus on hieroglüüfkirjasraiutud kuningas Aman-Meri-Nout unenägu. Võimalik, et tegemist onNapata kuninga Pianehi (nn. Etioopia-dünastia, 751-656 a.e.Kr.)egiptusepärase nimega.

Kuningas olevat ühelööl näinud, et seisab näoga itta. Temast mõlemalpool on aga kaks madu.

Kuninga und seletati nii, etlisaks^lõunasse jäävale Etioopiale saab ta kapõhjapoolse ala, Egiptuse peremeheks.

Kuningas võtnudkiette sõjakäigu ja vallutanud põlise Egiptuse vaaraoderesidentsi — Memphise.

Vanas Egiptuses olipõhimõte, et unenägusid saadab jumal, kes vajaduse korralläkitab ka uneseletaja. Head uned pärinevad taeva- jaennustusjumalalt Horuselt, halvad uned — kurjuse, tormi- ja sõjajumalaltSetilt.

,,Gilgamešieepose" järel on teiseks ülesmärgitud unenäoksarvatavasti Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr.

Olles Sfinksi juurdejalutanud, heitnud prints magama. Edasi seisab kivitahvlilhieroglüüfkirjas järgmist:

,,Momendil, mil Päikeoli seniidis, nägi ta und. Talle tundus, nagu oleks suur jumal ise temagarääkinud:

,,Märka mind, vaatamind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu, Khepra Ra Toom. Sa saadkuningriigi. Maa väheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Küllus ja rikkuskuivavad kokku… Sulle saab elupuult annetatud palju aastaid. Ma annanülima kõigist asjadest. Selles paigas, kus ma olen, on liiv mindkatnud. Luba, et täidad mu südamesoovi. Siis annetan ma sulle kunsti,mu poeg, annetan võime, mu aitaja..."

Kui Thutmosis IV sai vaaraoks,laskis ta puhastada Hormakhule pühendatud sfinksi tuiskliivast. Ja naguunenägu oli lubanud, oli Thutmosis IV valitsusaeg pikk ja viljakas."

Vana-Egiptuses oli IV-IIIsaj.e.Kr. veel komme panna haigeid peajumal Serapise templisse magama. Jumalpidi end unes ilmutama ja andma nõu, kuidas terveks saada.

Serapise nimi tulenebarvatavasti surnust ülestõusnud püha härja nimest: Apis +jumal Osiris — Oserapis — Serapis.

3. VANA-KREEKA

Egiptuse uskumused levisidKreekasse arvatavasti juba enne 1000 a.e.Kr. Kreeta ja Foiniikia kaudu ninghiljem, kui olid Kreeka-Pärsia sõjad, Pärsia kaudu.

Ka Kreekas levis,,templiune" komme. Seda harrastati egiptlastelt laenatud jumala Serapiseja arstikunsti jumala Asklepiose templeis ning see sai nimetuseks inkubatsioon.

Huvitav detail: kreekaarstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal Apolloni poeg. Apollon on agaomakorda peajumal Zeusi (Egiptuses vastas sellele Serapis) poeg.

Kui templiunes antud juhatusosutus õigeks, siis kingiti templile vastava organi elevandiluust,hõbedast või kullast kujutis. Tavaliselt lisati sinna veelselgituseks ,,kat onar" — une põhjal.

Üheks Kreekaunenäoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose templis nähtustervistumisunenäod. II saj.e.Kr. kirjutab Artemidoros kokkuvõtteunesümbolite tõlgendamisest — ,,0neirokritika".

Näiteks kästiühel haigel unes süüa ,,sõrmi". Uneseletaja preestriseletuse kohaselt sõi haige datleid, mida nimetati nende kuju järgika sõrmedeks, ja tervistus.

Üksrinnapöletikuga naine nägi unes, et oinas imes ta haiget rinda,misjärel see sai terveks. Uneseletaja käskis ravimit valmistadaühest rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks.

Huvitav on märkida, ettoodud näites on rakendust leidnud sõnalisedsarnasusassotsiatsioonid. Artemido-ros lisab, et osa ,,unenägusid onrealistlikud ja iga unenäo seletamisel tuleb arvestada unenägijaisiksust".

Kreeka arstikunsti esiisaleHippokratesele omistatakse tähelepanek, et mõnikord avaldubhaigus'köigepealt unes. Usk unes saadavaisse arstlikesseõpetustesse oli nii tugev, et isegi Makedoonia Aleksander nägi unessenitundmatut ravimtaime, millega raviti terveks väepealik Ptolemaios.Cicero kirjutab sellest nii:

,,MafcedooTiia Aleksander,magades ühes telgis oma sõbr» Ptolemaiosega, keda oli tabanudvaenlase mürginool, nägi sellist und: tema juurde tulnud madu, keskutsunud Olymposelt oma ema. Sellel olnud käes suur omapärase kuju javärvusega ravimtaime juur, mida ta näitas Aleksandrile. Hommikulärgates olnud Aleksandril selle juure välimus hästi meeles. Tasaatnud sõdurid sellist juurt otsima. Varsti ravimtaim leitigi jaPtolemaios ning teised mürginoolest tabatud sõdurid saidterveks."

Ateena linnriigi valitsejaPeriklese (495-429 a.e.Kr.) sõbrataril Aspasial tekkinud kord haavandlõuale. Raviks aidanud vaid rohi, mida teatanud Veenus, kps ilmus tuvikujul.

Periklese enda kohta liigubka selline jutt, millest räägib Herodotos.

,,Too Agariste (Perikleseema — I.S.) abiellus Xanthip-pos Ariphronose pojaga ja kui ta õnnistatudseisukorras oli, nägi ta unes, et sünnib lõvi. Ja mõnipäev hiljem sünnitaski ta Periklese, Xanthippose poja." ,

Peale meditsiinilisteprobleemide otsiti unenägudelt abi ka riiklikes küsimustes. Spartastoimusid iga-aastased ,,eforad" — viie körgema riigiametnikutempliuned, mille järel koostati või muudeti seadusi. Etriigimeeste võimed jäid tihtipeale kasinaks, loodi riiklikeküsimuste tähtsust arvestades spetsiaalsed oraaklid, elukutselisedennustajad. Kuulsaim oraakel o'li Delfis, Kesk-Kreekas Korinthose laheääres Parnassose mäe nõlval. Delfi oraakli tegutsemiseston teateid alates VII saj.e.Kr. Ekstaatilisse seisundisse viidud naisprohvetpüütia andis tähtsaid ennustusi. Muuseas peeti Delfis veel nn.püütiamänge, mis olid muusikalis-sportlikud võistlused jamida peeti nagu olümpiamängegi iga nelja aasta järel.Püütiamänge peeti alates 582. aastast e.Kr. kuni IV sajandinie.Kr., seega umbes 900 aastat.

Teatavasti oli Delfi oraakelpühitsetud ennustusjumal Apollonile, kes oli ühtlasi Päikesejumal. Apolloni kaksikõde Artemis, nõidusjumalanna, oli aga K u ujumalanna. Nii seostati ennustamist ja maagiat kah^ peamise taevakehaga.

Püütia nimetus onvõib-olla seotud Delfi oraakli eellooga. Varem valitses Delfit draakonPython, kes olevat oma raske kehaga lömastanud mägesid. Apollon tapnudPythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, etinimesed saaksid teada Zeusi tahet.

V. Blavatski jt. ajaloolasedväidavad, et Delfi pühamu kajastas Kreekas Kreeta kultuurimõju.

Apolloni võit Pythoniüle väljendab S. Lurje arvates ,,õhujumalate"võitu vanemate paikkondlike maajumalate üle. Oli ju Delfiennustustempel ehk manteia (oraeula on rooma termin) algselt pühendatudmaajumalannale Gaiale.

Võimalik ka, etPythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse võrdkuju Seth (kelletappis Horus, Apolloni prototüüp).

Antiikkirjanik Sophokleseajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et Sophokles nimetab teda Maakesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.

Ennustustseremooniakäis Delfis järgmise rituaali kohaselt.

1. Ennustuse soovijatõi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste samasugustega loosi,millises järjekorras Apolloni palge ette ilmuda.

2. Kui järjekordkätte jõudis, teatas saadik oma küsimuse spetsiaalselepreestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale —püütiale.

3. Püütia istusspetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel järil ja viis endekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi või näritud teatudtaimi. Püütiale esitati küsimusi, mille peale ta vastanud üsnaseosetult.

Seda tõlgendaspreester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui saadik ei saanudsellest ennustussal-mist hästi aru, tõlgendas seda teine preester —eksegeet.

Delfi oraakleist on aegadejooksul säilinud kirjeldustes palju juttu.

Viimane Lüüdiakuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma rikkuse, ihnuse jaettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit ta võibusaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega teatada, mida tateeb kindlal päeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud õige vastuseDelfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning lambatalle.

Delfi oraakel hakkas omatähtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka sattus Rooma riigivõimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse nõuküsima. Oraakel langes järk-järgult tavalise, raha eestelusaatust oma raske kehaga lömastanud mägesid. Apollon tapnudPythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, etinimesed saaksid teada Zeusi tahet.

V. Blavatski jt. ajaloolasedväidavad, et Delfi pühamu kajastas Kreekas Kreeta kultuurimõju.

Võimalik ka, etPythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse võrdkuju Seth (kelletappis Horus, Apolloni prototüüp).

Antiikkirjanik Sophokleseajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et Sophokles nimetab teda Maakesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.

Ennustustseremooniakäis Delfis järgmise rituaali kohaselt.

1. Ennustuse soovijatõi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste samasugustega loosi,millises järjekorras Apolloni palge ette ilmuda.

2. Kui järjekordkätte jõudis, teatas saadik oma küsimuse spetsiaalselepreestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale —püütiale.

Seda tõlgendaspreester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui saadik ei saanudsellest ennustussal-mist hästi aru, tõlgendas seda teine preester —eksegeet.

Delfi oraakleist on aegadejooksul säilinud kirjeldustes palju juttu.

Delfi oraakel hakkas omatähtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka sattus Rooma riigivõimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse nõuküsima. Oraakel langes järk-järgult tavalise, raha eestelusaatust ennustaja tasemele. 390 a.e.Kr. lõpetas oraakel tegevuse.

Muuseas on Delfi oraaklipärast ka ,,püha sõda" peetud. See oli 352. a.e.Kr., kuiMakedoonia Aleksandri isa Filippos tuli oma poliitilisi sihte silmas pidadesKesk-Kreekasse Fookiasse, kus kreeklased olid konfiskeerinud Delfi templi varaning maksid sellest sõduritele palka. Kreeklased said Makedoonia Aleksandriltlüüa ja Delfi oraakel säilitas veel mõneks sajandiks omafunktsioonid.

Peale Delfi oraakli oli veelteisigi, vähem tähtsaid oraaklipaiku. Tuntuim ja vanim oli Dodonatammehiis. See asus Põhja-Kreekas muistses Epiirias, kus pühadetammede kohina järgi püüti Zeusi tahet teada saada.

Dodona hiiesträägib V saj.e.Kr. ajaloolane Herodotos. Arvatavasti oli hiisasutatud juba enne VI sajandit.

Ajaloolase M. Hvostoviandmete kohaselt elas just Dodonas muistne helleenide höim, kelle nimejärgi hakati edaspidi nimetama kõiki kreeklasi helleenideks jakreeka kultuurimõju hellenismiks.

Oma tegevuse lõpetasDodona oraakel ilmselt varem kui Delfi oma. Dodona oraaklile on omistatudmitmeid kahe-mõttelisi ennustusi. Näiteks öelnud taLüütia kuninga-le Kroisosele, kes tuli Pärsia sõja kohtanõu küsima:

,,Kui iiletad Halysejõe, purustad suure riigi!" Kroisos ületas jõe… japurustas oma riigi!

Spartalased olevat enne kuiarkaadlastega sõtta astusid, küsinud sõja tulemust. Vastusolnud lakooniline: ,,Sõda' pisarateta." Spartalased võitsid,kaotamata ühtegi meest. Oleksid nad aga kaotanud, mehed tapetud,naised-lapsed vangi viidud, ka siis poleks kedagi kodus nutmas olnud. Nii arvabskeptik A. Beljavski. Minu arvates võiks viimast ennustust siiski õigekspidada, sest kaotuse korral oleksid pisarad ikkagi voolanud (kas võivõõrsil). Ja võita sõda ilma ühegi kaotusetapole just kergesti prognoositav sündmus.

Peale nimetatute tegutsesidoraaklid veel Beotis ja Delfi lähedal Abais. Amoni tempel Siva oaasisEgiptuses oli ka kreeklaste pühamu.

Kreeka-Pärsiasõdade ajal V saj.e.Kr. juhindusid mõlema poole väejuhid kaoma unenägudest. Herodotose andmeil olevat Pärsia kuningas Xerxes 1sõjakäigu Kreeka vastu ette võtnüd oma unenäo tõttu.Ta näinud unes jumalust, kes andnud käsu Hellasega sõdida.

Plutarehose andmeilnäinud Kimon, Kreeka väejuht Kreeka-Pärsia sõjas, enneEgiptusse ja Küprosele soori-tatud sõjaretke und:

,,Ta nägi, et temapeale haugub tige koer. Haukumise vahele on kuulda ka sõnu: ,,Tegutsening mulle enesele ja mu kutsikatele oled nii armas!"

Unenägutõlgendanud Kimoni sõber, uneseletaja Antifi-los nii:

,,Koer — see on vaenlane.Kõne ja haukumise vaheldumine on Pärsia vägi, mis koosneb niikreeklastest kui barbaritest. Koerale meelepärane olla — tähendabsurra.""

Nii juhtuski, et Kimontõi Kreekale võidu, kuid hukkus ise Küprose juures peetudlahingus 449 a.e.Kr.

Herodotosel on veel teateidAteena endise türanni Hippiase kohta, kes oli sunnitud spartalaste survelAteenast lahkuma ning võitles Maratoni lahingus pärslaste poolel.Herodotos kirjutab:

,,Aga Hippias Peisistratosepoeg viib barbarid Maratoni alla pärast seda, kui ta eelmiselööl oli näinud [...], et ta inagas oma lihase emaga. Sedaunenägu seletas ta nõnda, et tuleb Ateenasse tagasi ja saab uuestivõimule ning sureb vanul päevil oma kodumaal. Nõndatõlgendas ta siis oma unenägu."

Maratoni lähistellahinguks valmistudes ta haigestus ja üks liikuv hammas kukkus liivasisse. Hippias asus hammast otsima. Herodotos jätkab:

,,Kui aga hammasnähtavale ei tulnud, ohkas ta ja lausus juuresolijaile:

,,See maa ei ole meie maaega saa me ka iial seda oma võimu alla. Selle osa, mis õigusegamulle kuulus, sai niiiid hammas endale.

Hippias oletas siis, etunenägu on sel viisil täide läinud."

Nagu ajaloost teada,kaotasid pärslased Maratoni lahingu väiksemaarvulise Kreekasõjaväe vastu ning Hippias sai seal 490. a.e.Kr. septembrissurmavalt haavata.

Herodotos pajatab kakuulsast Termopüülide lahingust. Delfi oraakel oli ennustanud selleperioodi kohta, et kas Sparta riik või Sparta kuningas peab hukkuma.Herodotos kirjutab:

,,Termopüülidesvübivatele helleenidele oli ennustaja Magistias pärast ohvriloomadesilmitsemisf kõige esimese-m öelnud, et neil tuleb koidikulsurra."

Herodotos räägibka Termopüülide raidkirjast:

,,Teie ees kuulsa Magistiase haud, ta meedlased tapsidsiin, kui läbisid teel just Speraeheiose vood.

Ennustaja küll teadis,et surm on saabumas peatselt, siiski ei lahkunud ta nüüd spartalastekuninga väest."

Endelisi märkmeid onajaloolastel ka Makedoonia Aleksandri kohta.

Üldtuntud on seik, etAleksander nägi enne Foiniikia linna Tüürose vallutamist kilbiltantsivat saatürit. Unesele-taja Aristandes ütles, et seetähendab ,,Sa Tyros" (sinu Tüüros).

Aleksander võttisnõuks Tüürost rünnata ja vallutas linna.

H. Bigelow lisab veeljuhtumi, kus Aleksandri vägi pääsenudAasia-sõjakäigul vaid tänu väepealik Dionysose hoiatavaleunele.

Enne 332. a.e.Kr.Pärsiasse ettevõetud sõjaretke külastas Aleksander veelüht oraaklit. Ajaloolased T. Blavatskaja jt. kirjutavad:

,,AlefcsaTider oustasegiptuse kombeid ja isegi sooritas palverännaku Siva oaasi, jumal Amonioraakli juurde. Amoni oraaklit austasid peale egiptlaste veel Aasia rahvad jaka kreeklased ning makedoonlased, kes samastasid Amonit Zeusiga.

Aleksander küsisoraaklilt, kas ta alistab kogu Aasia, ja sai sellele kinnituse. Plaanitsedesriskantset sõjakäiku kogu Pärsia vallutamiseks ningpõrgates seejuures makedoonia ülikute vastuseisule, otsustas ta, etüldiselt austatud oraakli soodne vastus soodustab temapolütikat."

Makedoonia Aleksandrilemääratud viimase ennustuse lausus India vang Kaleni enne oma surma.Ta ütles Aleksandrile: ,,Me koh.tume kaheksa päeva pärastBabülo-nis." Teatavasti tapeti Aleksander Suur 13. juunil 323. a. e.Kr.Babülonis.

Plato andmeil näinud ennustavatund ka kuulus mõttetark Sokrates. Kolm päeva enne oma sunnitudenesetappu öelnud ta sõber Kritiasele, et sureb. Ta näinudunes, et ilus naine kutsunud teda nimepidi, lugedes Homerose värssi.Värsis oli öeldud: ,,Kolme päeva pärast langed sa maapinnale."

Vana-Kreeka perioodilkujunesid välja ka põhilised ennustuskunsti, mantika moodused.Kokku oli neid umbes 50. Peamisteks vahenditeks ennustamisel olid luud, viled,käejooned, looma pealiigutused, pendel, veri, hobune, kristall, õli,tuli, ohvrilooma sisikond, täringud, kivid, lamp, laip, küüned,muna, linnud, pulgad, õhk, numbrid, tähed, endelised sündmusedjt.

Ega tänapäevalpalju uuendusi olegi juurde mõeldud — ehk üksnes kohvipaks, kaardidja taldrikukeerutamine.

4. VANA-ROOMA

Rooma linna ja tulevaseimpeeriumi legendaarseks loomisaastaks peetakse 753. a.e.Kr. Aastal 476 p.Kr.langes Lääne-Rooma riik germaanlaste ja teiste rahvaste hoopide all.Rooma riigi tuumikuks olid kohalikud Itaalia rahvad — etruskid, latiinid,sabiinid jt. Ilmselt olid neil VIII saj.e.Kr. omad rahvuslikud ennustuskombed,kuid nende kohta pole suurt teada. Ohvrilooma sisikonna (peamiselt maksa)järgi ennustamist. mida harrastasid etruskid, ei saa kuigi originaalsekspidada. Juba ennustusmeetodi nimetuses (haruspeksia) võime äratunda Egiptuse ennustusjumala Horuse nime (Id. Horus + spexi = vaatlema). Maksaennustusvahendina kasutamine on arvatavasti seotud arhailisema mantikamoodusega — püromantiaga, mille vahendiks on tuli (algseltohverdamistseremoonia tuli). Maksa on peetud organismi tule sümboliks.Vanimad maksaennustamise teated on pärit Vana-Sumerist.

Viimane, arvult seitsmes,,kuningate perioodi" etruskist valitseja Roomas oli Tarquinius Superbus(Uhke). Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast minema ja algas uus, vabariiklik ajajärk.

Ajaloos on viiteid, etTarquinius olevat Rooma kuning-liku perioodi lõppu unes ettenäinud.

Rooma kuningliku perioodikohta on märkmeid ajaloola-sel N. Maškinil: ,,...sagelipöörduti nõu saamiseks eriliste tarkade, augurite poole, kesarfasid jumala tahte lindude lennu järgi ja selle põhjal, kuidasnokivad teri pühad kanad. Pärimuse järgi ilmunud Tarquinius Uhkeajal, tegelikult aga vist vabarngi algul nn. sibülliraamatud. Nenderaamatute koostajaks peeti ennustajat, Kyme sibülli. Need raamatud sisaldasidmitmesuguseid kreeka-keelseid ennustusi. Sibülliraamatute poolepöörduti vaid erakordsetel juhtudel. Nende säilitamine oliusaldatud erilistele preestritele ja tõlgendajatele."

Lisada võiks veelseda, et sibülliraamatud hävisid Rooma tulekahju ajal 83. a.e.Kr.Hiljem uuesti kogutud materjali käskis Rooma väejuht Stilieho aastal400 põletada.

Esimeseks sibülliks onpeetud Trooja kuninga Priamose tütart Kassandrat. Kreeka mõjuna onRooma riigis oraaklitena tegutsenud kuni 12 sibülli. Kuulsaimad neist tegutsesidKymes ja Tiburis. Kyme oli algul Suur-Kreeka koloonia. mis asutati VIIIsaj.e.Kr. See asub Lõuna-Itaalia läänerannikul Napolilähedal. Rooma vöimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr.

Kui Rooma riigi piiridlaienesid, ulatus siia üha rohkem ka kultuurilisi mõjutusi. Eritisuur oli Kreeka mõju. Kreeka põhilised jumalad võetiüle nende nimesid ja kohati ka funktsioone muutes: Zeusile hakkas vastamaJupiter. Herale Juno, Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele Mars,Aphroditele Venus, Artemisele Diana. Hephaistosele Vuleanus. Hestiale Vesta,Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo.

Selle jumalate reatõin, et näidata: a i n u 11 ennustusju-mal Apollon onsäilitanud oma põhilise nimekuju ja funktsiooni.

Ennustusvõimethinnati ka Rooma alamate ja orjade juures. On näiteks teateid suurestSitsiilia orjade ülestõusust aastal 138 e.Kr. Saar oli 6 aastatorjade käes, vermiti isegi oma münte ülestõusu juhiEunuse portreega. Alles mitme konsuli ühendatud armeed suutsid orjadestvõitu saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Maškinjärgmist:

,,Liikumise juhiks oli oriEunus, kellega käis kaasas võimeka maagi ja ennustaja kuulsus.Räägiti, nagu oleks Eunus suure süüria jumala Athagalikaitse all. Eunus kuulutati tsaariks ja nimetati süüria tsaaridenimega Antioehoseks."

Ülestõusnuteloli veel teinegi juht — Kleon, aga tema loovutas oma võimu Eunusele kuipopulaarsemale.

Kui tapetud isade asemelesirgusid pojad, tõusid Sitsiilia orjad jälle üles. See oli104.-101. a.e.Kr.

N. Maškin kirjutab:

,,Tsaariks kuulutatiSalvius. Teda peeti kogenud ennustajaks, kes kasutas selleks loomade sisikonda.Salvius võttis endale nimeks Triphon."

Ka seekord oliülestõusul veel teinegi juht, Aphinion, keda peeti kuulsakstähtede järgi ennustajaks. Aphinion kuulutas end samuti tsaariks.

Huvitav! Kui eelmiseülestõusu puhul eelistati ennustajat maagi lihtjuhile, siis kuidastalitati kahe ennustajaga?

Peajuhiks kuulutati Triphon.Ilmselt loeti haruspeksiat usaldusväärsemaks või kaoperatiivsemaks kui astroloogiat.

Kuigi roomlastel olid omadsibüllid, pöördusid nad erakordsetes olukordades Delfi oraaklipoole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut. kus Kartaago väejuhtHannibal purustas peaaegu kogu roomlaste sõjaväe ja oleks võinudrünnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele, kirjutab I. Korabljov omaraamatus ,,Hannibal" nõnda:

,,0raakel luges ülejumalaid ja jumalarinasid, kellele tuli ohvreid tuua. Ta andis ka nõu,kuidas seda teha. Süs aga lisas: ,,Kui te, roomlased, nõndatalitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb. Teie riigi olukord muutubõnnelikuks )a võit sõjas jääb rooma rahvale. Kuiteie riigi asjad edenevad hästi ja ta päästetakse, saatkeApolloni püütiale kinke sõjasaagist ja raha, mida saatesõjasaagi müügist. Austage sõjamehe relvastust, hoidugeohjeldamatust lõbutsemisest."

Aga ka see, Rooma riigilekõige ohtlikum sõda, II sõda Kartaagoga. olevat algusesaanud Hannibali unenäost. Selle tagajärjel olevat ta otsustanudKartaago valitsejate nõusolekuta rünnata Rooma ,,mõjusfääri"kuuluvat Sagun-tumi linnä. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele:

,,Arvatavasti sellel ajallevisid sõdurite ja mitte ainult sõdurite seas kuuldusedimepärasest unenäost, mida Hannibal näinud ja mis ennustanudvõitu."

Üks huvitavaidjuhtumeid kogu Teise Puunia sõja jooksul oli aastal 216, veel enneCannae lahingut. Hannibal valmistas Rooma sõjaväele lõksu:jättis oma laagri näiliselt maha, kullahunnikud nähtaval,lõkked põlemas. Ise aga jäi tee äärde varitsema,et ootamatult rünnata. Luure teatas konsul Marius Statiliusele, ettegemist on arvatavasti löksuga, ja otsustati kindlustatud laagrist mitteväljuda. Edasi loeme J. Korabljovi raamatust:

,,Marius Statiliuseteadaanne põhjustas efekti, mis oli vastupidine sellele, mida ootasEmilius Paulus. Södurid hakkasid veel valjemalt ja otsustavamaltnõudma, et antaks teeleasumise signaal. Vastasel korral lubasid nadminna ise ja ilma signaalita. Varron andis käsu teele asuda ja vaidviimasel hetkel õnnestus Paulusel oma kolleegi peatada. Leegionide riviembleemidkanti juba väravast välja, kui Emiliuse saadik teatas Varronile,etkanadega ennustamisel ei s aanud Emi lius s oo dsat e nnet (minusõrendus — I.S.).

Ebausklik hirm sundisVarroni peatuma, kuid tal tuli veel kaua veenda ülesköetudsõdureid, et pöördutaks tagasi laagrisse."

Seega — kui hanedpäästsid Rooma linna, siis tegid kanad seda Rooma impeeriumiga!

On säilinud ka viidesellele, et kuulus Rooma kõnemees Ci,cero nägi unes tulevast Roomakeisrit Augustust, enne kui ta teda isiklikult kohtas. Muuseas oli Augustus see,kes võitis 31. a.e.Kr. relvastatud vöimuvõitluses Antoniuse,12 a. varem Cicero tappa lasknud poliitiku.

Üldtuntud on Caesaritapmise lugu (15. märtsil 44. a.). On teada, et sibüll oli Caesarithoiatanud 15. märtsi eest. Teel senaatorite nõupidamisele kohanudCaesar sibülli ja öelnud, et 15. märts on käes, aga midagierilist pole juhtunud. Sibüll vastanud: ,,Käes, kuid mitteläbi!"

Edasi kirjutab ajaloolaneGrube:

,,Caesari abikaasa Calpurniaoli tema tapmisest öösel hirmsaid unenägusid näinud.Südamest palus Calpurnia 15. märtsi hommikul, et Caesar kojujääks. Tõesti tahtis Caesar abikaasale järele anda jakonsul Antoniusel enese asemel senati koosolekut lasta pidada. Aga üksBrutuse sugulane tuli ta järele ja meelitas teda, nii et ta ligiläks."

Tagajärg on teada — 23noahaava.

Mida Calpurnia nägi? V.Bitneri andmete järgi näinud ta unes, et mehe büst jooksnudverd, maja katus langenud sisse, olnud näha pistodadega mõrvareid.

5. PIIBEL UNENÄGUDEST

Piiblist leiame 12prohvetliku unenäo kirjeldust. Need on 1 Moosese, Kohtumõistjate jaTanieli raamatus. Kirjeldan neid lähemalt.

1 Moosese 28,10-15kirjeldatakse Jakobi unenägu. Jehoova ilmutab end unes ja lubab maa, kusJakob magab, temale anda. Ta ennustab ka tema suguvõsa tulevastvõimsust ning lubab osutada selle saavutamisel kaasabi.

1 Moosese 31, 10-13 on juttuJakobi unenäost. Jumala ingel selgitas talle Labani riukaid ja käskisoma sünnimaale minna.

1 Moosese 37. 7-8 on kirjas17-aastase Joosepi unenägu, mida ta jutustas oma vendadele.

,,Et vaata, meie olemesidumas vihkusid väljal ja vaata, minu vihk tõusis äkkiüles ja jäi ka püsti seisma ja vaata, teie vihud tulid temaümber ja kummardasid minu vihu ette."

Ja tema vennad ütlesidtemale: ,,Peäksid sina õieti kuningaks meie üle saama? Kas sapeaksid õieti valitsema meie üle? Ja nemad võtsid teda veelenam vihata, tema unenägude pärast ja ta kõnedepärast."

1 Moosese 37. 8-10 on juttuveel ühest unenäost. ,,Ja ta nägi veel unes teise unenäo jajutustas seda oma vendadele ja ütles: ,,Vaata, ma olen unes veel üheunenäo näinud ja vaata, päev ja kuu ja 11 tähte kummardasidminu ette." Ja ta jutustas seda oma isale ja oma vendadele ja ta isasõitles teda ja ütles temale: ,,Mis unenägu see on, inis saunes näinud? Kas mina ja su ema ja su vennad peavad õieti tulema jasinu ette kummardama maani?""

1 Moosese 40, 9-13. Jutt onEgiptuse vaarao õukonnast. ,,Ja keldriteenrite ülevaataja jutustasoma unenäo Joosepile ja ütles temale: Mu unenäosees oli nõnda. Vaata, seal oli viinapuu minu ees. Ja viinapuuküljes olid kolm oksa ja need olid pakatamas, ta õied olidvälja tulnud ja tema kobarate küljes olid marjad valmis saanud. Javaarao karikas oli mu käes ja ma võtsin vunamarjad ja pigistasinneid vaarao karikasse ja andsin karika vaarao kätte."

Ja Joosep ütles temale:See on tema seletus: kolm oksa on kolm päeva. Enne kui kolm päevamööda saab, tõstab vaarao su pea üles (keldriteenriteülevaataja oli sel ajal eksimuse eest vangis — I.S.) ja paneb sindjälle su ameti peale ja sa annad vaarao karikat tema kätte endiseviisi järele kui sa olid ta keldri ülevaataja." Nii see kajuhtus. 1 Moosese 40, 16-19.

,,Kui pagariteülevaataja (oli ka vangis koos keldriülema ja Joosepiga — I.S.)nägi, et ta hästi oli ära seletanud, siis ütles ta Joosepivastu: ,,Mina olen ka unes näinud ja vaata, kolm punutud korvi olid mu peapeal. Ja ülema korvi sees oli kõiksugu vaaraole tehtud pagariroogaja linnud sõid seda korvist mupea pealt ära."

Ja Joosep vaatas ja ütles: ,,See on temaseletus: kolm feorvi on kolm päeva.Enne kui kolm päeva mööda saab, võtab vaarao su peaotsast ära ja poob sind üles puusse ja linnud söövad suliha sinu pealt ära." Nii see ka juhtus.

1 Moosese 41. 17-21, kusJoosep kutsuti vaarao unenägu seletama:

,,Ja vaarao ütlesJoosepi vastu: ,,Mu unenäos oli nõnda see: vaata, ma seisinjõe ääres. Ja vaata, jõest tõusid ülesseitse lehma, mis lihavad liha poolest ja ilusad pealt näha ja nemadsõid aasa peal.

Ja vaata, teist seitse lehmatõusid nende järel üles, väetimad ja väga pahadpealt näha ja lahjad liha poolest, ei ma pole kõige Egiptuse maalsäherdusi pahu näinud.

Ja lahjad pahad lehmadsõid need seitse esimest lihavat lehma ära. Ja nemad said nendekõhtu ega olnud tunda, et nemad nende kõhtu saanud. Ja nendenägu oli paha, nõnda kui ennegi. Ja ma ärkasinüles.""

Samas, 1 Moosese 41, 22-24jätkab vaarao nõnda:

,,Pärast nägin maomas unes ja vaata, seitse viljapead tõusid ühest kõrrest,täied ja head.

Ja vaata, seitse kuiva,peenikest, hommikutuulest ära kõrvetatud pead tõusid nendejärel üles.

Ja peenikesed viljapead neelasidneed seitse head pead ära."

Järgneb Joosepiseletus, et tuleb seitse viljarikast aastat ja siis seitse nälja-aastat,kus kõik kogutud vili ära süüakse. Joosep lisab:

,,Ja et unenäguvaaraole on kaks korda olnud, on see, et see asi on Jumalast tõesti seatudja et Jumal pea jõuah seda tegema."

Kohtumõistjate 7,13-15.

On puhkemas lahing Kideoni300-mehelise eliitväeosa ja rohkearvulise Midjani sõjaväevahel. Olles luurel, kuuleb Kideon pealt vaenlase sõdurite vestlust.

,,Ja Kideon tuli ja vaata,teine jutustas teisele üht unenägu ja ütles: ,,Vaata, manägin unes ja vaata, üks küpsetatud odraleib veeretas endMidjanite leeri ja kui see telkidele külge sai, siis lõi ta neid,et nemad maha langesid ja lõi alumise poole peale ja telgid olidmaas."

Ja teine vastas jaütles: ,,See ei ole muud mitte kui lisraeli mehe Joase poja Kideonimõõk. Jumal on ta kätte andnud Midjani rahva ja kõikleeri."

Ja see sündis kuiKideon unenäo juttu kuulis ja selle seletust, siis kummardas tema jaläks tagasi lisraeli leeri ja ütles: ,,Tõuske üles, sestJehova on Midjani leeri teie kätte andnud.""

Ja nii see sündiski.

Tanieli 2. pt.

Paabeli kuningasNebukadnetsar nägi und, aga Kaldea targad ei saanud seda seletada, ningmäärati seetõttu hukkamisele.

,,Siis ilmutati Tanielilesee salaja asi ühes nägemises öösel. Siis kiitis Tanieltaeva Jumalat.

Taniel läinud ku'ningajuurde ja kõigepealt jutustanud talle vaid kuningale teadaolnudunenäo:

,,Sina, kuningas, nägidja vaata, seal oli iiks suur kuju. Seesinane kuju oli suur ja tema au selgusoli väga kallis, see seisis su kohal ja oli hirmus pealt näha.

Kuju pea oli heast kullast,tema rinnad ja ta käevarred hõbedast, tema kõht ja puusadolid vasest. Tema sääred olid rauast, tema jalad olid muist rauast,muist savist.

Sa nägid, kui üks kivien-nast maha laskis, ei mitte kätega ja lõi kuju tema jalgadepeale, mis rauast ja savist olid ja peksis need rusuks katki. Siis peksetirusuks ühtlasi raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said äranõnda kui põrm viljapeksu põranda pealt ja tuul viis needära ja neile ei leitud ühtegi paika.

Aga kivi, mis kuju •mahalõi, sai suureks mäeks ja täitis kõik maailma.

See on see unenägu.Nüüd tahame kuninga ette öelda, mis see tähendab.

Sina, kuningas, oledkuningate kuningas. Sulle on taeva Jumal andnud kuningriigi, väe ja rammuja au… Sina oled pea, mis kullast.

Ja sinu järeltõuseb teine kuningriik, mis sinust halvem ja kolmas kuningriik, misvasest, mis kõige maa üle peab valitsema. Ja neljas kuningriik peabolema nii tugev kui raud, seepärast et raud kõik puruks peksab javaeseks teeb. Nõnda peab see, otsegu raud, mis kõik asjad pihukslööb, rusuks peksma ja pihuks lööma.

Et sa aga oled näinudjalad ja sõrmed muist pottsepasa-vist ja muist rauast olevat, on see:see peab üks lõhkilöödud kuningriik olema, aga rauatugevus on seal sees, nõnda kui sa oled näinud rauda sitke savigasegatud olevat.

Et jalgade varbad olid muistrauast ja muist sauest, on see: teine osa kuningriigist peab tugev olema jateine osa peab rabe olema.

Et sa oled näinud raudasitke saviga segatud olevat, on see: nemad segavad end inimeste seemnega,kosides. Aga nemad ei jää mitte teineteise külge kinni, otseguraud ei anna ennast segada saviga.""

Kuningas Nebukadnetsariarvates oli see õige seletus.

Tanieli 4. pt. KuningasNebukadnetsari teine unenägu.

,,...ma nägin ja vaata,üks puu oli kesk maa peal ja ta kõrgus oli suur. Suur oli puu jajäme ja ta kõrgus ületas taevast saadik ja see oli nähakõige maa otsani. Tema lehed olid ilusad ja ta vilja palju. Ja temas olitoidust kõigile. Tema all oli varju metsa elajatele ja ta okste pealelasid linnud, mis taeva all ja kõik liha toitis ennast temast.

Ma nägin oma peanägemiste seas oma voodi peal ja vaata, üks püha vahimees tulitaevast maha.

Ta hüüdis valjustija ütles nõnda: Raiuge puu maha ja laasige ta oksad, puistake talehed maha ja pillake vili laiali — siis põgenevad elajad tema altära ja linnud ta okste pealt.

Ärge jätke temakänd juurtega maa sisse ja raud- ja vaskahelas kinni välja rohupeale.Ja ta peab taeva kastega saama kastetud ja maa rohi peab temale osaks saamametsalistega.

Tema süda peab saamamuudetud, et see ei jää inimeste sarnaseks ja metsalise südapeab temale antama ja seitse aega peavad tema üle möödasaama."

Järgnevalt seletabTaniel hirmuvärinaga, et puu all tuleb mõelda kuningat ennast, kedaajutiselt eraldatakse inimestest ja ta peab ,,seitse aega" metsloomadeseas olema. ,,Senikui sa tunned, et Kõigevägevam on valitsejainimeste kuningriigis ja seda annab, kellele ta iial tahab."

Nii olevat aasta pärastka läinud.

Tanieli 7. pt.

Kirjeldatakse Tanieli endasümboolset unenägu neljast ,,elajast" — tulevastestkuningriikidest. Viimasel olnud 10 sarve — 10 kuningat, kellest viimanekiusanud usklikke ja saab seetõttu taevaliku kohtu läbi ,,ärakaotatud ja hukka saama otsani".

Tundub nii. et 1 Mooseseraamatu kahes esimeses unenäos ilmneb antiikajale iseloomulik uskumus, etjumal on inimestega nende unenäo ajal kontaktis.

Parapsühholoogiliselt kõige usutavamad onJoosepi enda kaks unenägu ja neli unenägu, mida ta tõlgendas,samuti sõdurite prohvetlikud unenäod enne lahingut (Kideoni lugu).

Tanieli raamatu kolmunenägu on aga arvatavasti ideoloogilised konstruktsioonid, mille alusekson sumeri 4 ajastu legend, vajadus oma usku ülistada ning vaenlasiheidutada. Analoogne on ka Johannese ilmutusraamat, mis kannab Rooma impeeriumivastast programmi.

Tuleks tähelepanujuhtida veel asjaolule, et Piiblis realiseerub prohvetlus hiljemalt 14 aastajooksul. Aastasa-dade või -tuhandetega pole siin mingil juhul tegemist.Isegi siis, kui usuksime sõna-sõnalt Tanieli raamatu ennustusi,ei ulatuks nende täidemineku aeg üle paarisaja aasta.

Piiblis on veel üheksaviidet unenägude k o h t a.

V Moosese 13, 2-6.

,,Kui prohvet ehkunenägija peaks su seas tõusma ja ta lubab sulle ühe täheehk imeteo ja see täht ehk imetegu tuleb, mis ta su vasturääkinud ja ta ütleb: lähme teiste jumalate järele,mis sa ei tunne ja teenigem neid.

Ei pea sa mitte selleprohveti ehk selle unenägija sõna võtma kuulda..."

1 Samueli 28, 6.

Saul küsib nõuJehoovalt vilistide vastu.

,,Ja Saul küsisJehovalt aga Jehova ei vastanud temale ei unenägude ega Arimi egaprohvetite läbi."

Siis läks Saulspiritistliku meediumi juurde nõu saama. Samueli vaim ennustas tallekadu.

1 Kuningate 3, 5.

,,Kibeonis näitasennast Jehova Salomonile öösel unes ja Jumal ütles: ,,Palu, misma pean sulle andma.""

1 Kuningate 9, 2-9.

,,Siis andis Jehova ennastSalomonile teist korda näha, nõnda kui ta ennist temale oliKibeonis annud näha."

Koguja 5, 6.

,,Sest kus paljuunenägusid, seal on tühised asjad, nõnda ka kus paljusõnu, aga sina karda Jumalat."

Jeremia 23, 25-30.

Jehoova kõne: ,,Maolen kuulnud, mis prohvetid ütle-vad, kes minu nimel prohveti viisil valeträägivad ja ütlevad: ,,Ma olen unenäo näinud… Nemadon prohvetid oma südame kavaluse järele...

Prohvet, kelle juures onunenägu, see jutustagu unenägu ja kelle juures on minu sõna,see rääkigu mu sõna tões, mis on õlil tegemistpuhta viljaga? ütleb Jehova.

Vaata, seepärastütleb Jehova, tulen mina prohvetite peale, kes mu sõnad üksteise käest varastavad."

Jeremia 27, 9.

,,Ja teie ärgevõtke mitte kuulda eneste prohveteid, ei eneste õnneandjaid egaeneste unenägemist, ei eneste lausujaid ega eneste nõidasid, kesteie vastu ütlevad sedaviisi ,,Teie ei pea mitte Paabeli kuninga alla saama.""

Tanieli 1, 17.

,,Aga neile nelja nooremehele andis Jumal tundmise ja mõistuse kõiksuguses kirjas jatarkuses ja Taniel oli mõistlik kõiksuguse nägemise jaunenägude peale."

Joeli 3, 1.

Jehoova kõneleb: ,,Japärast seda peab sü'ndima: ma tahan oma vaimu välja valadakõige liha peale ja teie pojad ja teie tütred peavad prohvetiviisil rääkima; teie vanarahvas peab unenägusid unesnägema, teie noored mehed peavad prohveti nägemusi nägema."

Mida kokkuvõtteksöelda? Ka siin ilmneb varakristlaste vöitlus oma usu eest.Tunnustatakse ,,unenägijate" ja ,,prohvetite" vaimsetvõimu. Oli ju vanasti sageli põhimõt-teks: anna mulle,,täht" (mingi ime või prohvetlus) ja ma usun kõike,mida sa kuulutad! Ja polnud sugugi ükskõik, mida kuulutati.,,õige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli pealesündmustekohtu veel ideoloogiline kriteerium.

Kinn-itatakse veel kord:Jehoova annab unenäod ja ka võime neid mõista.

6. RAHVUSEEPOSED

HOMEROSE ,,ILIAS" (u.VIII saj.e.Kr.)

Siin on hulganisti viiteidennetele, ennustustele ja prohvetlikele unenägudele. Tsiteerinhuvitavamaid.

Et lasta troojalasiajutiselt võita ning sellega tõmmata Achilleust taasvõitlusse, otsustas Zeus:

,,Siis paremkõikidest muist näis järgmine otsus ta meelest: et näekspetlikku und Agamemnon, Atreuse võrse.

Kutsuski Und siis Kronion janii sõnad lennukad lausus:

Atreuse poeg Agamemnonitelki sa kuulmatult hiili ning seal täpselt nii sõnad teata, misütlen ma sulle.

Las käsib sättidavalmis end kõik pikkhiuksed argiivid võitluseks; ütle, etnüüd kord viimati vallata võib ta laiateelise Trooja, etkäes ses asjas on üksmeel taevaste keskel Olympose hooneis.Kõik on Hera veennud palvega neid. Nüüd hukatus ootamasTroojat.

Ütles ta nii. Koheläks Uni petlik, kuuldes käsku, tõttaval lennul Ahhaiamustkülgsete laevade juurde ning Agamem-no

еще рефераты

Еще работы по иностранным языкам

Реферат по иностранным языкам

Биография Вильяма Шекспира (Shakespeare William), подробный обзор его творчества. Сюжет и содержание произведения "Ромео и Джульетта"

29 Августа 2013

Реферат по иностранным языкам

Бионика - наука изучающая строение живых существ для целей техники

29 Августа 2013

Реферат по иностранным языкам

Глагол "to have" со значением "иметь"

29 Августа 2013

Реферат по иностранным языкам

Деньги и их функции(MONEY)

29 Августа 2013