Реферат: Eesti pohjarannik (estonii)

EESTI PÕHJARANNIK

         

Põhjarannik-on kiviline paekallas Tallinnast Narvani. Enamasti on aga kaljune seintaandunud metsade rohelusse, lõhestatud jõgede kanjoneistvõi hääbunud lahtedest, mattunud kohati üsna liivade allaja kulunud maadligi madalaks. Randade taustaks on pea kõikjal metsad.Vaid siin-seal murravad merejoout linnad ja tööstusasulad,kalurikülad ja metsadevarju peitunud puhkealevid.

Põhjaranniku“kontrapunktiks” on vabariigi pealinn Tallinn. Sajandeis kõrgusesse jalaiuti kasvanud kivine linn on loodus kauge. Tallinn on osapõhjarannikust. Eestimaa põhjarannikuks on Soome lahelõunakallas alates Põõsaspea poolsaarest kuni meie riigiidapiirini, Narva jõeni. Nende vahele jääb ligi 300 kmäärmiselt mitmepalgelist rannaja lavamaad.

Mis on kogupõhjarannikut siduvaks, kõiki maastike läbivakstunnusjooneks? Neid on siinmail isegi kaks. Esimene on maa ja vee, mandri jamere piir, joon, kus aeglaselt taanduv meri loovutab järjest uut maad,seda purustades ja taaskuhjates.

Põhjaranniku teisekstunnusjooneks, on piir klindijoonel, piir kahesuguse looduse, kahe elulaadi jakultuurigi vahel. Üks neist on pööratud mere poole, on sellestelatuv, teine suunatud mulda, sellest toituv. Paekalda ja mere vahemiku maa onnoor. Jalge alt on leida sinisavi, mille põletamisest saadud tellist jatoodetakse veel praegu tsementi.

Astangupealsetalust, halli paasi, on murtud kivimurdudest, sellest on laotud linnade seinu jatehasemüüre, korjatud kokku pikkadese kiviaedadesse ja sillutatudkõnniteedesse.

Pikki rannajoout on ehitatudmõisad (Sagadi, Varangu, Kolga, Vihula, Paluse). Põhjarannikupõllud on maalad, mis on võidetud metsadeet ja kiviväljadet.Viljemaade pidamine on alati olnud vaevarikas. Toittu on astasadu teenitudersaks ka kalastamisega.

Inimesiühendavad teed. Põhjarannikul kulgevad need ikka rööbitipaerinnakuga, enamasti otse selle äärel, vaid randa viisidteetupikud. Randlase teeks oli piirideta meri. Ka külad koondusidastangujoonele, ikka sinna, kus tõusis paepinnale või paerinnakustimmitses allikavesi.

On tõestusi ajaloost,et samuti on tekkinud iidsel ajal ka vana Tallinna linnus. Ajaloo vältelon aga Tallinna piirialal on tekkinud Tallinnlaste puhke- ja kultuuri alaKadriorg.

          Pidu- ja puhkerannal. Asjaliku ja töise Tallinna piiriksmererannas on Kadriorg. Siit algab linna pidu- ja puhkepool. Seda veel Peeter 1aegadest, mil linnasaginast tülpinud valitseja valis oma linnataguselemajakesele eraldatud, vaikse koha mere naabrusse, põliste puude alla,otse paeastangu jalamile.

Hiljem kerkisid siia niiuued aiamajakesed kui lossid, tsaari lähikondlaste villad ja hilisemategisuurnike eluasemed. Looduslikesse tammikutesse ja kivikülvide vaheleilmusid sirged või keerutavad teed, võserik asendus barokseteehisaedadega.

Vesisest ja kivisestlinnatagusest oligi saanud keisri naise nime kandev saksik Katharinental,maakeeles lihtsalt- Kadriorg, tänaseks linlaste lemmikpuhkepaiku.Kõrvuti antiikjumalate kujudega on siin koha leidnud meieväikerahva kirjanike ja kunstnike mälestust tähistavadmälestusmärgid. Mereäärse “Russalka” laevatäävimatkiva kivi jalamilt avaneb vaade teisele memoriaalile, mida tähistabkaugele paistev dolomiitobelisk.

Taamal, rinnaku eelkõrgub Tallinna üks pidulikumaid rajatisi- laulukaar, mille allaiga 5 aasta möödudes koguneb kogu vabariigi laulurahvas.Ühislaul kaigub üle Lasnamäe nõlva ja mere, läbisajatuhandelise pidulistepere südame. Esimest 1880.a

Tallinnas (järjekorraskolmas) peetud üldlaulupidu tähistab tagasihoidlik mälestuskiviLaulupeo tänava hoonete vahel. Kõiki üldlaulupidusid, misalates 1960. Aastat kõlavad juba tänase laulukaare astmetelt,tähistab aga graniitne ja tammine memoriaal Lauluväljakukõrgel nõlval. Kivitulpadel on lugeda nii 1 laulupeost Tartus 845osalejaga kui 1950. Aastal ligi 32 tuhande lauljaga peost Tallinnas, kuniviimase suurpeoni.

Rannateel”Russalkast”Piritani on alati jalutajaid, merehäälte kuulajaid, linna panoraamiimetlejaid. Erilise ruumilisuse ja võlu omandab linnavaade videvikusaabudes. Rannavesi loksub kord leebe lainena, kord raevuka, rannakividel jabetoonseinal müriseva tormiveena, kord koos õõtsuvataldrikjääga. Kaldaäärset veelagedat kirjavad metspardid,sekka luigedki, silmapiiril avardub aga meri-töömees sisereidilesaabuvate või lahkuvate alustega turjal.

Rannatee lõpetabolümpiakompleksi hoonetekogum, meie vabariigi viimaste aastatemärkimisväärseim, riiklikke preemiaid pälvinud suurehitis.Hoogsa rütmiga hooneterühmas paiknesid 1980. a. Moskvaolümpiamängude ajal purjeredati keskus ja olümpiaküla.Olümpiatuli leegitses otse Pirita jõe veepiril lipuväljakul.Nüüd meenutab Tallinna ja Pirita spordi suurpäevi ka ahkrutestja olümpiarõngastest põimunud mälestusmärk vanajahtklubi läheduses.

Ongi Pirita jõesuu,mis suviti tikitud jahtide valevaist purjedest, loojangu eel inimsiluettidegamuulidel, kloostri kõrge, kivine viilukolmnurk peegeldumasjõevees, taamal rohetav metsasein. 

еще рефераты
Еще работы по иностранным языкам