Реферат: Kulma soja kriisid( Кризисы холодной войны)

KÜLMASÕJA KRIISID

Teinemaailmasõda oli vaevu lõppenud, kui inimkond sööstisajstusse, mid võib vabalt pidada Kolmandaks maailmasõjaks,ehkki õige omapäraseks.

Lääneriikideeesmärkide hulgas olid: NL kommunistliku ekspansiooni pidurdamine,Saksamaa tasühendamine NL reziimi likvideerimine Ida-Euroopas. NSVLeesmärgiks oli USA mõju vähendamine Euroopas, sõjassavutatu kindlustamine, maailma revolutsiooni edsiarendamine.

1947.aastamärtsis astus USA president Harry Truman Kongressi ette ning ütles,et Ameerika Ühendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad vastupanuorjastamise katsetele. Truman ei maininud kordagi NSVL, kuid kõigil oliselge keda president silmas peab. Seda kõnet loetakse Trumanidoktriini e kommunismi pidurdamise poliitika käivitamishetkeks.1946.aasta märtsis esines USA tipp-poliitikute ees Winston Churchill, keskutsus üles koondama jõude võitluseks kommunismiohuvastu.Churchili kõnes kõlas esmakordselt mõiste “raudneeesriie”. Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast,suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes.

Saksamaa lõhestumine

 

Juba1946. aasta suvel ilmnesid lääneriikide ja NSVL vahelpõhimõttelised lahkhelid Saksamaa tulevikku puutuvaisküsimustes. Kuigi väliselt rääkisid endised liitlasedvajadusest säilitada ühtne Saksamaa, tahtis iga pool talle kuuluvaokupatsioonitsooni arvel oma mõjuvõimu Euroopas suurendada.

 Lääneriigid,kel oli põhjust karta Nõukogude ekspansiooni, otsustasidtegutseda ühiselt. Esialgu ühendati USA ja Briti okupatsioonitsoonning loodi nn Bizonia.Aasta hiljem nõustusid ameeriklasteja inglastega liituma ka prantslased, kes oleksid soovinud näha omavaenlast pigem jagatuna, kui ühtsena. Saksamaa läänepiirkonnadhakasid saama USA-lt majanduslikku abi ning seal viidi läbi turumajanduslikkereforme, mis pidid aitama kaasa maa ülesehitamisele. Idatsoonis agaläks võim Nõukogude sõjaliste administratsiooni survetõttu koonduslagreist ja eksiilist naasnud kommunistide ja sotsialistidekätte.

1948.aastalalustati länesektoreis rahareformi, mille eestvedaja oli LudwigErhard. Rahareform seisnes seni väärtusetu margaväljavahetamises tugeva rahvusliku valuuta vastu. Nõukogudeadministratsiooni sellest ei teavitanud ning idatsooni hakkas voolama vanaraha. Sellega tekitati suurt segadust Ida-Saksa tarbimisturul. Kasutadesettekäändeks rahareformi, alustas Nõukogude Liit 1948.aastaltsoonipiiride ja Berliini läänesektoriblokeerimist (kestis 324 päeva).

 Lääne-Berliiniähvardas nälg. Vastuseks Moskva aktsioonile alustatiLäne-Brliini varustamist õhusilla kaudu. Olukord muutus teravaks.Maailm seisis taas suure sõja lävel. Stalini eesmärk olisundida lääneliitlasi loobuma Berliinist või muutma omapoliitikat Saksamaa suhtes ning arvestama NL soovidega. Ei USA ega teisteriikide avlik arvamus olnud valmis toetma uut sõda. Tegelikult ei olnudka NL relvastatud konfliktiks valmis, seepärast ei ületanud ta piirisõja ja rahu vahel. 1949. aastal Moskva lõpetas blokaadi.

Berliinikriisiga sai kõigile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud. 24. mail 1949. astal jõustus SaksamaaLiitvabariigi põhiseadus. Idatsoon  muudeti Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks ning seal kehtestatinn proletariaadi diktatuur. Mõnikord peetkse just Berliini kriisigaseotud sündmusi läänemades külma sõja alguseks. Pärastseda muutusid Ida-Lääne suhted varjamatult vaenulikuks. Algasvõidurelvastumine. Vastase nõrgestamiseks ning oma positsioonidetugevdamiseks kasutati ka teisi võtteid: propaganda, spionaaz,diversiaid jne.

Marshalli plaan

 

Trumani doktriini jätkuks olnud Euroopa taastamiseprogrammi tuntakse rohkem Marshalli plaani all (USAriigisekretäri kava majandusabist Euroopa riikidele).Ameerika tootjadvajasid tugevaid majandus- ja kaubanduspartnereid, kes oleksidvõimelised tarbima USA-s toodetud kaupu.

Ameeriklaste arvates pidi Euroopa taastamise programmhaarama ka lääneliitlaste poolt okupeeritud saksa alasid, kuidLääne-Saksamaa tugevnemine võis tekitada probleemePrantsusmaale. Prantslased omakorda nõudsid NSVL lülitamistabisaajate hulka. USA oli sunnitud pakkuda abi ka NL-le ja oli õnnelikkui too abist keeldus. NSVL  sundis ka oma liitlasi abist keelduma.

 USA andis majanduslikku ja tehnilist abi rohkem kui 13miljardi eest.Tänu sellele kasvas nende riikide rahvuslik kodutoodang,tööstustoodang ja põllumjandustoodang. Kuid Marshalli plaantähendas ka Euroopa riikide sattumist üha rohkem USA mõjualla. Eriti puudutas see Saksamaad ja Prantsusmaad. Suurbritannia loobusprogrammis osalemast, et takistada USA kapitali imbumist Briti majandusse. 

NATO

Kartessõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasidmõlemad pooled pidevalt oma sõjatehnikat. 1953-1954 katsetasidUSA ja NSVL eimesi vesinikupomme. USA konstruktorid töötasidvälja strateegilisi pommitajaid, NL oli edukam rakettide loomise alal.Pidevalt täiustati õhu-ja raketitõrjesüsteeme.Võidurelvastumine jätkus kuni 1980 aastate keskpaigani ning viisselleni, et nii USA kui ka NL ületasid mitmekordselt mõistlikukaitsevajaduse taseme.

 Lääne-Euroopariigid, kel ei olnud võimalust selliseid relvavrusid hankida, otsisidkaitset koostöös USA-ga ja ka omavahel. 1949.astal loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), kuhu kuulusid mitmed Euroopariigid ning USA ja Kanada. Esialgu kuulutati, et see organisatsioon peabpakkuma kaitset Saksama võimaliku rünnaku eest. 1955. astal sai agaSaksamaa Liitvabariik smuti NATO liikmeks, ning Moskva juhtimisel loodi VarssaviLepingu Organisatsioon.

 

Koreasõda (1950-1953)

Koreaoli aastail 1905-1945 Jaapani koloonia. Teise maailmasõjalõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja- jaAmeerika väed Lõuna-Korea. Maa jagati piki 38.paralleeli pooleks.Põhja-Koreas upitas NL võimule endise Nõukogudejulgeolekuohvitseri Kim II Sungi juhitud julma kommunistliku reziimi, lõunasvalitses autoritaarne, mõnevõrra leebem valitsus. Maa jagamineviidi lõpule 1948.aastal. Lõunas loodi Korea Vabariik, midatunnustas ka ÜRO, ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, midaruttasid tunnustama NL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea riik keeldus teisttunnustamast ja valmistus kogu maad relvajõul oma võimu allaühendama. Põhja-Korea jõudis sõjaettevalmistusteskaugemale.

Juunis 1950tungisid Põhja-Korea väed ootamatult üle 38.paralleeli. Nadvallutasid peaaegu kogu Lõuna-Korea. Rahvusvaheline üldsusmõistis aga Põhja-Korea tegevuse hukka kui agressiooni. KasutadesNõukogude delegatsiooni puudumist, võttis ÜRO vastu otsusesaata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma vormiliselt rahvusvahelised, entsisulised Ameerika väed. Septembris 1950 maabusid esimesed Ameerikaväeüksused Koreas ja alustasid pealetungi, mille käigusvabastati Lõuna-Korea ja vallutasid omakorda enamik Põhja-Koreastkuni Hiina ja NL piirideni. Tekkis selge oht, et sõda laieneb kohemaailmasõjaks, kus kasutatakse ka ja pikkade vaidluste järelsõlmiti juulis 1953 vaherahu, mida Lõuna-Koreassejäid valvama Ameerika väed. Jagatuks on Korea jäänudtänani. Põhjas on endiselt jäänud võimultotalitaarne kommunistlik reziim, majanduslikult palju kiiremini arenenudLõuna-Koreas on tuumarelva.Oktoobris sekkus sõtta Hiina.Seetõrjus omakorda ameeriklased tagasi mõlem Kore endise piirini,kus prrti veel kaks ja pol aaastat positsioonisõda. Pideva vaststikkupommitmiseg pühiti maa pealt enm-vähem kõik Korea linnad.Ameerika väejuhatus kaalus tõsiselt Kirde-Hiina linnade jsõjväebaaside aatomipommitamist. Aga selleni siiski ei läinud,sest kardeti NL vastulööki.

 

Paralleelselt sõjtegevuseg käivitativaherahukõnelused alates 1980 aastast toimunud demokratiseerimine.

 

Koreashukkus üle 3 miljoni korealase, hiinlasi-miljon, Ameerikas 54 246 inimesi.Sõja ebamäärane tulemus jättis võimalusetõlgendada sed suvaliselt. Kõik sõja osapooled kuulutasidoma võitu, kuid tegelikult olid kõik kaotajad.

“Sula” ajal 1959. aastal kohtusid Hrustsov ja Eisenhower. Seekohtumine oli vajalik mõlemale poolele. NL ähvardasläänemaailma võimsate vesinikupommidega. USA initsiatiivil oliNL ümber rajatud 250 sõjaväebaasi. Mõlemad pooledhoidsid oma relvajõude pidevalt lahinguvalmis, mis oli aga ülimaltkulukas.

 

 Dialoog katkes 1960. aastal seoses USA luurelennuki U-2allatulistamisega NL õhuruumis. Selleks ajks olid suhted tas teravnenudka seoses Kuuba sündmustega.

 

Kariibi kriis

 1959. aatal kukutasid pahempoolsed partisanid Fidel Castrojuhtimisel Kuubal senise USA-meelse diktaatori. Uus valitsus hakkas peagi samaNL-lt abi ja kuulutas end kommunistlikuks. UsA omakorda toetas Kuubaemigrantide katseid Castrot kukutada ja kehtestas Kuubale majandusblokaadi. Seetõukas Castro senisest veelgi enam Moskva embusse.

 

 Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatudNõukogude tuumalõhkepeaga keskmaaraketid, mille lennuulatusküündis USA keskosani. Arenes üliterav rahvusvahelinesõjalis-poliitiline kriis- Kariibi kriis. Kuidsel korral suudeti jõuda kompromissini. NL viis oma raketidKuubalt ära ja sai US presidendilt kinnituse, et USA ei ründa Kuubatega püüa jõuga kukutada sealset Castro juhitud kommunistlikkureziimi. Kuubat kasutati hiljem veel aastakümneid baasina.

 

Lähis-Ida kriis

 

Konflikti peamised osalejad olid Egiptus ja Iisrael. Sõdaalustas Egiptus, mille eesmärgiks oli Iisraeli riigi likvideerimine.Egiptusel oli ülekl tankide, lennude ka inimeste hulgas. Kuid peamistrolli mängis Iisraeli uus kaasaaegne relvastus ning sõjajuhtimiseeffektiivne metoodika. Iisraeli toetas USA, Egiptuse aga NL. Sõda kestis6 päeva ning lõppes Egiptuse totalse purustamisega. Ainult NLsekkumine peatas Iisreli väed Kairis. Tulemuseks sai Iisrael Senaiski pls.

 

Külm sõda kestis veel kaua aega ja selle tähtsakssündmuseks si Berliini müüri püstitamine 13. augustil 1961.aastal, mis lõplikult lõhestas Saksamad ning süvendaslahkhelisid Euroopas. Külma sõj lõpust sai rääkidaainult 1985.aastal, pärast Gorbatsovi ja Reiganiläbirääkimistest.

 

 

 

Kasutatudkirjandus:

A.Adamson “Lähijalugu” 12. klassile 2000.a.

EricHobsbwm “Äärmuste ajastu” 2002.a.

Sisukord:

Sissejuhatus............................................................................1

Saksamaalõhestumine........................................................1-2

Marshlliplaan.....................................................................2-3

NATO....................................................................................3

Koreasõda..........................................................................3-4

Kariibikriis.........................................................................4-5

Lähis-Idakriis........................................................................5

Kasutatudkirjandus...............................................................6

еще рефераты
Еще работы по политологии