Реферат: Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

SISUKORD:

Lühikokkuvõte

Sissejuhatus

I Metoodikakirjeldus

II Tulemused

2.1. Arvutikasutamine üldse

2.1.1.Üleüldine kasutamine

2.1.2. Arvutikasutusaktiivsus

2.1.3. Arvutikasutusaeg

2.1.4. Arvutikasutuskoht

2.1.5. Arvutimittekasutajad

2.2 Peamisearvuti omadused ja olemasolu kodus

2.2.1. Peamisearvuti kvaliteet

2.2.2. Arvutikodus

2.3. Arvutikasutamispõhjused

2.3.1. Tegevusedarvuti kasutamisel

2.3.2. Internetikasutamine

2.3.3. E-mailikasutamine

2.4. Märksõnade teadmine

2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel

LÜHIKOKKUVÕTE

LähtuvaltBalti meediateabe AS poolt läbiviidud esinduslikust uuringust Eesti15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke kasutanud kunagioma elus arvutit.

•15-19aastasteston arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende vanematest on seda teinudainult iga viies ehk üle kolme korra vähem. Päevas kasutabarvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15-74aastastest Eesti elanikestja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.

•Arvutisuurkasutajaid — inimesi, kes kasutavad arvutit viiel või enamalpäeval nädalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustadajärgmiste tunnustega 20-49aastased, kõrgharidusega ja healjärjel olevad inimesed.

•Endiselton peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht, millele järgnebkool ja kodu. Küllatki tähtis on ka arvuti kasutamiskohanasõprade ja tuttavate kodu. Märkimist väärib kooliosatähtsus arvuti kasutuskohana vaesemate ja maa-elanike hulgas.

•Arvutimittekasutajatest plaanib 13% järgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutamahakata, mis võib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandivõrra.

•Arvuti kasutamisevõimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on seda ka teinud.Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise või keegipereliikmetest osta arvutit.

•Peamisekspõhjuseks, miks arvutit kasutatakse ontekstitöötlusprogrammide kasutamine, millele järgnevadarvutimängude mängimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikkuon kasutanud viimase kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodusinterneti ühendusega arvuti. Märkimist väärib, et Eestiinterneti kasutajate hulgas sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritanniavastavale näitajale. Samas on internet siiski paljuski nooremate inimestepärusmaa — 89% Eesti interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat.Peamiseks interneti kasutamise põhjuseks oli informatsiooni otsimine.

•E-mailisuurt potentsiaali on märkinud mitmed uurijad. Eestis on saanud võisaatnud e-maili 5% elanikest.

•Teemagaseotud märksõnadest teatakse kõige paremini sõna«Internet», millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kõigistvastajatest.

•Erinevatestväidetest, millega mõõdeti erinevaid hoiakuid ja hirme, misvastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, pälvis kõigesuurema üksmeele internetipunktide idee (81% nõus ideega). 73%vastajatest nõustus sellega, et arvuti jääb tänu omahinnale rikkamate inimeste pärusmaaks. Võrdselt 62% oli nõusväidetega «Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel» (eiolnud nõus 16%) ja «Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et tehatööasju» (ei olnud nõus 30%). Kõige väiksemoli nõustujate ja mittenõustujate osakaal mõnevõrraprovotseeriva väite, et internetiga samaväärse info saabkätte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46% nõus ja 34% eiolnud nõus).

SISSEJUHATUS

Ajavahemikul 13.-19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS — Baltic Media Facts EMORiOmnibuss-uuringu raames läbi uuringu «Arvutite ja internetikasutamisest Eesti elanike hulgas».

Antuduuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist uuringuprojekti. Arvutid janendega seotud tooted ja teenused on viimase aastakümne jooksul olnudüks enim arenenud majandusharu. Areng on olnudmärkimisväärne nii majandusharu rahalises väärtuseskui ka riistvara ja tarkvara üleüldise arengu ning kasutajateseisukohalt. Eestile ei kuulu küll selles arengus juhtpositsioon, kuiduhkusega võime tunnistada, et Eesti ei sörgi ka koguülejäänud maailma sabas vaid pürib julgelt infomaailma'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud «Tiigrihüppe»projekt on mitmeidki huvirühmi Eestis sundinud tõsisemaltanalüüsima hetkeolukorda, et mõista, milliselt platvormilt mearenema hakkame või õigemini, milline on hetkeseis protsessipuhul, mis toimub otsustajatest sõltumatult, ja kuivõrd ning missuunas oleks neid 'hüppajaid' vaja suunata. Antud uuringu esmaneeesmärk ongi anda läbilõige veebruaris 1997 Eestiühiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest,tarbimisest ning võimalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teisekirjaoskuse' suhtes.

Uuringviidi läbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP Eestiprojekt). Võimaldamaks ühiskonnale oluliste andmete laialdasematkasutamist ja eneseanalüüsi teostamist, siis on antud uuring lisakspaberkujul täisaruandele ja lühikokkuvõttele leitav kaInterneti koduleheküljelt www.bmf.ee/internet.html. Uuringutulemuste omandiõigus kuulub Balti Meediateabe ASile.

Aruandeesimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on esitatud uuringutulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.

Paberaruande lisason esitatud küsimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja tabelaruanne.

METOODIKA KIRJELDUS

Valim jaküsitlus

Uuring viidiläbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews) kasutades.Küsitlustöös osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud ASEMORi küsitlejat. Valimi koostamise aluseks võeti EestiStatistikaameti arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimikoostamise meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Väljavõteon esinduslik Eesti 15-74aastaste elanike lõikes, kelle arv on seisuga1. jaanuar 1996 1108167.

Küsitlusplaaniti viia läbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati 996. Uuringuesinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.

Uuringutulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse, rahvuse jaasulatüübi lõikeid.

Andmetöötlus

Andmetetöötlemisel kasutati andmeanalüüsiprogrammi ODIN.

Andmetabeliteuurimisel ja tulemustest järelduste tegemisel tuleb arvestada valimi veaga.Oleme andnud vea piirid 95% tõenäosusega, arvestades koguvalimi jasagedamini esinevate alarühmade arvulist suurust. 

Teostajad

Uuringu erietappides osalesid ja olid vastutavad:

Tellijapoolsedkontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik

Uuringu kava jaaruande koostamine: Margo Veskimägi

Valimi koostamine:Helje Proosa

Küsitlustöökoordineerimine: Marge Vainre

Andmesisestus:Marit Talivee

Tabeltöötlus:Karin Laur

Graafilisedtööd: Garry Ingel

Tõlkimine(ankeet vene keelde): Tatjana Krieger

Tõlkimine(aruanne inglise keelde): Margo Veskimägi, Karin Laur

II TULEMUSED

2.1. Arvuti kasutamine üldse

Arvutid,mis 15 aastat tagasi olid suured, aastakümneid varem hiigelsuured niipindalalt kui ka ruumalalt ning valdavalt väheste spetsialistide pärusmaa,kes suutsid nendega töötada, on muutunud tänaseks tarvitatavakssuurele hulgale inimestele ning arvutite arendajate eesmärk on viia arvutivõi see mis arvutist alles jääb igaühe koju ningvõrdustada arvuti telefoni, raadio või teleriga.

2.1.1. Üleüldine kasutamine

Ligikolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud oma eluspersonaalarvutit, kompuutrit.

/>

Teistestenam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19 aastat. Kui kolm neljandikkuneist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende vanematest on seda teinud igaviies ja vanavanematest iga kahekümnes.

Mehedon kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%). Eestlastel on olnud arvutitegarohkem kokkupuuteid kui mitte-eestlastel (36% vs 27%). Rahvus-sugu-vanusgruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored (15-29aastased) eestlased(74%), noored mitte-eestlased (58%), noored eestlannad (57%) ja nooredmitte-eestlannad (55%). Kõige vähem 50aastased ja vanemadmitte-eestlannad (5%).

Kunanoored on kasutanud arvutit enim pole ka üllatus, et erinevategevusaladega inimestest on arvutit enim kasutanud õppurid (80%). Iseendale tööandjatest on arvutit kasutanud 61% ja spetsialistidest 56%.Reatöötajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionäridest 4%.

Kõrgharidusegainimestest on arvutit kasutanud üle poole (57%). Alla keskharidusegainimestest on seda teinud alla veerandi (22%). Inimestest, kes kuuluvadrikkamasse elanikkonnakihti (üle 2000 krooni sissetulek pereliikme kohta),on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see näitaja 1001-2000 kroonipereliikme kohta teenivate inimeste hulgas (26%). Linnaelanikest on arvutitkasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.

2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus

KuiEestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%), kes pole kunagi arvutitkasutanud, siis kasutajad 363 tuhat jagunevad omakorda alljärgnevalt:

·   84 tuhat (8% kõigist vastajatest, 23%arvutit üldse kasutanutest) on küll kasutanud arvutit, kuid teinudseda viimati enam kui 6 kuud tagasi

·   53 tuhat (5% kõigist vastjatest, 15% arvutiüldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuidviimati rohkem kui kuu aega tagasi

·   27 tuhat (3% kõigist vastajatest, 7% arvutitüldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuidviimati rohkem kui nädala aega tagasi

·   198 tuhat (18% kõigist vastajatest, 55%arvutit üldse kasutanutest) kasutasid arvutit viimase nädala jooksul

Arvutitvähemalt kord nädalas kasutanud jagunevad vastavalt kasutatudpäevade arvule:

·   39 tuhat (4% kõigist vastajatest, 20%arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit ühel päevalnädalas

·   49 tuhat (5% kõigist vastajatest, 25%arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal päevalnädalas

·   62 tuhat (6% kõigist vastajatest, 31%arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit viiel päevalnädalas

·   47 tuhat (4% kõigist vastajatest, 24%arvutit nädala jooksul kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmelpäeval nädalas

·   278 tuhat inimest vanuses 15-74 aastat võibnimetada Eestis arvuti kasutajateks (kasutanud arvutit vähemalt kord kuuekuu jooksul), kellest sagedasi kasutajaid (heavy user) on 108 tuhat. Nadkasutavad arvutit viiel või enamal päeval nädalas;

Keskmiseaktiivsusega kasutajaid (medium user) on 89 tuhat. Nad kasutavad arvutit 1-4päeval nädalas;

Väheseaktiivusega tarbijaid (light user) 82 tuhat, kes kasutasid arvutitvähemalt kord 6 kuu jooksul kui vähem kui kord nädalas.

Arvutisagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48%kõrgharidusega, 67% juhid, spetsialistid või iseendaletööandjad, 38% on sissetulek pereliikme kohta üle 2000 krooni.Joonisel on märgitud sihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgasesindatud keskmisest enam, rohelisega ja sihtrühmad, mis on arvutisagedaste kasutajate hulgas esindatud keskmisest vähem, punasega.Sihtrühmade puhul, kus antud sihtrühma osakaal on samalaadne Eestikeskmisega, on kasutatud sinist graafiku tulba värvina..

Keskmiseaktiivsusega (medium user) arvutikasutajaid iseloomustab nende vanus. 44% neiston 15-19aastased.

Arvutiväikese aktiivsusega kasutajate hulgas on arvuti kasutajatest enam naisija mitte-eestlasi. Lähtudes vastustest küsimustele arvuti viimatikasutamise kohta ning kasutussageduse kohta selgub, et Eestis kasutabkeskmiselt päevas arvutit 116 tuhat inimest ehk 10.5% 15-74aastastestinimestest.

2.1.3. Arvuti kasutusaeg

Arvutisagedane kasutaja istus arvuti ekraani taga viimasel kasutuspäeval kokkuüle kolme tunni (190 minutit). Arvuti keskmise aktiivsusega kasutajadkasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2 ja poole tunni päevas(140 minutit). Neist, kes arvuti taga viimase nädala jooksul polnudistunud, kasutas arvutit viimati keskmiselt 1 tund ja 45 minutit (108 minutit).Keskmine päeval arvutit kasutav inimene töötab, kirjutab,mängib või teeb midagi muud arvutis 177 minutit päeva kohta.

Nende,kes kasutasid viimasel päeval üle 3 tunni arvutit, hulgas on enam30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.

2.1.4. Arvuti kasutuskoht

Kõigistarvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on

·   54% kasutanud arvutit oma töökohal,

·   24% koolis,

·   20% kodus,

·   22% sõprade ja tuttavate kodus,

·   6% teiste pereliikmete töö juures,

·   12% sõprade, tuttavate töö juures,

·   1% mujal.

·   71% arvuti kasutajatest on ainult üks koht,kus nad arvutit on viimase 6 kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaksja 8% kolm või enam.

Viimasenädala jooksul on kasutanud töökoha arvutit 41% arvutikasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sõpradetuttavate kodus 6% arvuti kasutajatest. Kõigist, kes viimase nädalajooksul arvutit kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on üles kahekolmandiku (68%) mehed ja 87% eestlasi.

Kõigist,kes arvutit viimase 6 kuu jooksul on kasutanud, on ligi pooltel peamiseksarvuti kasutuskohaks oma töökoht (45%), millele järgnevad kool17% ja kodu 11%. 8% on arvuti peamiseks kasutuskohaks sõprade, tuttavatekodu, 13% ei oska taolist kohta öelda ning ülejäänutel onmingi muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta, siis peab ta peamiseks 51%juhtudel oma töökohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.

Töökohton peamine arvuti kasutuskoht kõigile, kes töötavad (vareatöötajad), 30-39aastastele, kõrgharidusega inimestele.Koolis kasutavad arvutit peamiselt õppurid ning keskmisest enamväiksema sissetulekuga peredest ning maa-asulates arvutikasutajad st koolon küllaltki tähtsal positsioonil vaesematest peredest päritlaste ja noorukite jaoks esmase arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib kamaal elavate noorte puhul.

/>

2.1.5. Arvuti mittekasutajad

Etkaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi arvutit kasutanud, siis onküllaltki tähtis, mida nemad arvuti kasutamisest arvavad. 4%inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud, plaanib kindlasti järgmise12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub veel 9% neid, kesvõib-olla hakkavad kasutama. Üle kahe kolmandiku (68%) ei plaanikindlasti arvutit kasutama hakata. Olemasolevale ligi 300 tuhandele arvutikasutajatele võib lisanduda järgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhatinimest.

41%15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha järgmise 12kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17% 40-49aastastest ning 16%suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.

2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus

2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet

Küsidesvastajatel iseloomustust oma peamiselt kasutatavale arvutile võisõigustatult tekkida küsimus, kas kasutatud terminid olidarusaadavad. Kuna kõik arvutit iseloomustavad sõnad olid toodudkirjalikult kaardil, mis esitati vastjale, siis oli võimalikultminimiseeritud küsitleja roll (hääldamine jne.). Kõigist,kes nimetasid, kus on nende peamine kasutuskoht arvuti kasutamisel, ei leidnudainult 5% ühtegi iseloomustajat, mis sobiks tema peamise arvutiga.Ülejäänute vastustest selgus peamiste arvutite varustatuserinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes kasutasid arvutit peamiselt koduson toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole tegemist spetsialistideganii, et saadud protsente tuleb kindlasti võtta reservatsiooniga.

Kõigistkes nimetasid, et neil on peamine arvuti ja kes kirjeldasid seda arvutit 83%juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39% modem, 10% joystick ja 24%helikaart. Üle veerandi vastajate arvutid on lokaalvõrgus (30%)või ühendatud Internetti (27%).

Kõigistinimestest, kes kasutavad oma töökohal arvutit on 47% selle arvutipeamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide hulgas on taoliste inimeste osakaaltäpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus 52%/48%, st, et sagelivõib oma töökohal arvuti juurde pääsemine paljudeltöötavatel inimestel jääda selle taha, et keegi teine onseal juba ees ja teeb midagi.

2.2.2. Arvuti kodus

7%15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2% on isiklikkaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on kodus ka printer. Lisaks saab3% ise või keegi pereliige kasutada töökoha kaasaskantavatarvutit. Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest. Nendest,kellel on võimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda koduska kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et 40 miljonitUSA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%), mis on arvatavastiüks kõrgemaid näitajaid maailmas.

Nendel,kellel on kodus tavaline personaalarvuti või isiklik kaasaskantavarvuti, paluti iseloomustada seda arvutit. 77% juhtudest on sellel arvutilhiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja 28% helikaart. Üle kümnendikukodus olevatest arvutitest on ühendatud Internetti (13%). Ka antud juhultuleb olla ettevaatlik nende andmete analüüsimisel, sest ülepoolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta arvutitüldse.

Järgmise12 kuu jooksul plaanib 7% inimestest kas ise või plaanib keegi nendepereliikmetest osta koju personaalarvutit. Neist, kellel on kodus tavalinepersonaalarvuti või isiklik kaasaskantav arvuti, plaanib seda teha 14%.Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni või vähem pereliikme kohta,plaanib personaalarvutit muretseda 6%, siis üle 2000 kroonisesissetulekuga pereliikme kohta kavatseb järgneva 12 kuu jooksul arvutitmuretseda 13%.

2.3. Arvuti kasutamispõhjused

2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel

69%arvuti kasutajatest on viimase kuue kuu jooksul kasutanudtekstitöötlusprogramme, 64% on mänginud arvutimänge, 43% onkasutanud tabelarvutust. Veerand arvutikasutajatest on töötanudraamatupidamisprogrammidega või lugenud Internetis kodulehekülgi.18% arvutikasutajatest on saatnud või saanud e-maili.

Viimase7 päeva jooksul on tekstitöötlusprogramme kasutanud 41%,arvutimänge mänginud 31%. Interneti kodulehekülgi on viimasenädala jooksul lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.

Kuipaluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust, mida ta arvutiga teeb,siis 56% mainis tekstitöötlust, 39% arvutimängude mängimistja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on üheks peamiseks tegevuseksinternetis kodulehekülgede lugemine.

/>

Naistejaoks on meestest tähtsamaks ainult raamatupidamisprogrammide kasutamine.Mitte-eestlastele on eestlastest tähtsamaks programmeerimine jatöö raamatupidamisprogrammidega.

2.3.2. Interneti kasutamine

69tuhat inimest ehk 25% arvuti kasutajatest ehk 6% kõigist 15-74aastastestEesti elanikest. Võrrelduna 1996. aasta sügisega on Internetikasutajate arv kasvanud 4 kuuga 27%! Võrdluseks võib mainida, etNua Internet Surveys andmetel oli novembris 1996 interneti kasutajateks 1,5%Itaalia elanikest. Hiinas kasvas interneti kasutajate arv 100000ni 1996 aastalõpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17%Uus-Meremaa 10aastastest ja vanematest elanikest oli võimalik internettikasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest olimärtsis-aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt korraldatud uuringuandmetel 24% võimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud internettiviimase 6 kuu jooksul ja 12% viimase nädala jooksul.

Internetinädalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk 49% kõigistinterneti kasutajatest vaatas internetis kodulehekülgi viimase nädalajooksul. Märkimist väärib ka, et ainult 1% Eesti elanikest onkodus arvuti, millel on interneti ühendus.

Erinevaltpaljudest teistest riikidest on Eesti interneti kasutajate jaotus soolõikes palju ühtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest on mehi62%, siis Ungari ja Jaapani puhul oli viimaste uuringute põhjal selleksprotsendiks 90%. Võrrelduna 1996 kevadega on olukord veidi muutunud,siis oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub kateiste riikide puhul. USAs oli juunis 1996 lähtuvalt uuringust GVU WWWFifth Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal ajal oli Euroopas naisteosakaal 15%. Novembris 1996 olid Kanada Quebeci provintsi interneti kasutajatestnaised RISQ uuringu alusel 18%.

Sarnaseltteiste riikidega on interneti kasutamine enam levinud nooremate inimestehulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses 20-29 aastat, 89% 15-39aastat. Interneti kasutajate keskmine vanus on 29 aastat. USAs oli see 35aastat detsembris 1996, Euroopas on kasutajad mõnevõrra nooremad29 aastat.

Internetikasutajate hulgast koorub välja kaks suurt gruppi: ühed, kes on jubaüle 1,5 aasta kodulehekülgi lugenud (25%) ja teised, kes ontõelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud).21% interneti kasutajatest märkis, et nad vaatasid internetiskodulehekülgi esimest korda viimase kuu aja jooksul.

Kuiinterneti viimane kasutuspäev ja arvutikasutamissagedus on samalaadsesseoses kui arvutikasutamise puhul, siis võib oletada, et 3.5% Eestielanikest kasutab keskmisel päeval internetti.

Kuiinterneti kasutajatel paluti nimetada peamised põhjused internetikasutamiseks, siis kaks kolmandikku märkis huvi mingi teema vastu.Üle poolte puhul oli põhjusteks ka töö jaoks vajalikuinfo otsimine (56%) ja meelelahutus (53%). Tähtsuselt neljandana tuliisikliku elu jaoks vajaliku info otsimine (47%). Baruch College-Harris Pollpoolt korraldatud küsitluse põhjal otsis 82% USA internetikasutajatest informatsiooni ning 75% oli põhjus seotud haridusega.Võrdluseks võib tuua Jaapani interneti kasutajatepõhjused: 45% otsisid infot toodetest, 35% otsisid töögaseotud informatsiooni ja 31% otsis erootilist infot. Meie oma uuringus viimaseteema kohta otse ei küsinud, kuid andmed Eesti otsingumootoritest jakasutus(log)failidest näitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskondka Eestis olemas.

Etinterneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas väike,siis piirdusime hetkel ainult mõne üldküsimusega. Samas onväga tähtis antud uuringuprojekti jätkamisel ka internetikasutajate täpsem uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olemavähemalt 200-300 vastajat.

2.3.3. E-maili kasutamine

E-maileon saanud või saatnud viimase 6 kuu jooksul 51 tuhat Eesti elanikku ehk18% kõigist arvuti kasutajatest ehk 5% Eesti elanikest. Kui aasta tagasioli e-maili kasutajaid rohkem kui internetis surfajaid, siis praeguseks onkaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas on e-maili teel suhtlemiselväga suur potentsiaal. Forrester Research ennustab, et 2001 kasutab 50%USA elanikest e-maili. Praegu on e-maili kasutajaid USAs 15% elanikkonnast.

Kõigilt,kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili küsiti nende e-maili aadressitüübi kohta. 37% neist on oma isiklik e-maili aadress, 43% kasutabasutuse, firma üldist e-maili, 8% kasutab mõne teise inimeseisiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili kasutajatest eiosanud selle kohta midagi öelda.

2.4. Märksõnade teadmine

Etnii arvuti kasutajad kui ka mitte-kasutajad on traditsioonilise meediatarbijad, kus kasutatakse erinevaid märksõnu arvuti- ja «uuemeedia»-alase info edastamiseks. Päris antud teema alguses esitativastajale kaart, millel oli toodud erinevad sõnad, mille puhul palutiinimesel öelda, milliseid nendest sõnadest oli ta kuulnud ennetänast intervjuud. Neli sõna, mille tundmist me antud aruandesanalüüsime on Internet, World Wide Web, elektrooniline post (e-mail)ja projekt «Tiigrihüpe».

Sõna«Internet» teadis ligi kolm neljandikku (74%) kõigistvastajatest. Eestlaste hulgas ulatus see 85%, mitte-eestlaste veidi ülepoole (55%). Sõna teavad paremini nooremad ja kõrgema haridusegainimesed, samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sõnaainult 27%.

Teised sõnadon veidi raskemad. Sõna «elektrooniline post (e-mail)» olikuulnud ainult 40%, «Tiigrihüppe» projektist 35% ja keerulistingliskeelset sõna «World Wide Web» ainult 12%. Sõnu «elektroonilisepost» ja «world wide web» teadsid enam samad rühmad, mis«Interneti» puhul: noored, rikkamad, haritumad ja mehed.«Tiigrihüppe» projekt on küllaltki selgelt teatudeestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8% mitte-eestlastest olisellest enne seda intervjuud kuulnud. Erinevad vanuserühmad teavad«Tiigrihüpet» küllaltki sarnaselt. Kõrgharidusegainimeste hulgas on «Tiigrihüppe» projektist teadjaid 56%.

Võrdlusekson võimalik tuua oktoobris 1996 läbiviidud Advertising Age/MarketFacts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus selgus, et sel ajal teadissõna «internet» 94% ja «World Wide Web» 82%. Aastavarem olid vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult igaviies kuulnud sõnast «Internet».

2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel

Vaatlemaksvõimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning mõistmaks hirme,mis võivad inimest kammistada arvutite ja interneti kasutamisel esitativastajale 12 erinevat väidet, mis käsitlesid teatavat arvutitegaseotud hirmu, ohtu või hoiakut ning vastajal paluti hinnata, kas ta onselle väitega täiesti nõus, üldiselt nõus,üldiselt ei ole nõus või ei ole üldse nõus.Alljärgnevalt vaatleme väidetele antud vastuseid lähemalt.

Esmalt kammitsebinimest loomulikult personaalne, üksikindiviidist tulenev hirm arvuti kuimasina ees. Mõistmaks inimeste hoiakuid ja hirme antud küsimuses,kasutasime kahte väidet, millest esimene oli sõnastatud:«Arvutite kasutuselevõtt on piiratud, sest paljudel inimestel onhirm arvutite ees» ja teine «Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel».

Teisteühiskonnaliimete võimaliku hirmuga arvutite ees nõustus 28%kõigist vastanuist, sellega ei olnud nõus 54% kõigistvastanuist. Teistest enam nõustusid selle väitega arvuti heavyuser'id (35%) ja need, kes pole arvutit kasutanud, kuid kavatsevad sedalähema 12 kuu jooksul teha (41%).

62%vastanuist nõustus väitega, et neil pole personaalselt mingit hirmuarvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele vastu. Arvuti kasutajate hulgas olisee protsent 90%. Huvitav on märkida, et ka arvutit mitte kasutajatest jaseda mitte plaanijatest 46% leiab, et neil pole mingit hirmu arvutikasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu need, kes pole seni kasutanud, kuidplaanivad seda teha järgmise 12 kuu jooksul (23% ei olnud nõusväitega). /> 

Vaadeldesnende väidete omavahelisi koosmõjusid, siis kõige enam oliinimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka temal endal ei ole hirmuarvutite ees (41%). 15% vastajatest arvas, et teistel inimeste arvutihirm ontakistuseks, kuid temal endal mingit hirmu ei ole. 11% ei osanud ei üheega teise variandi puhul oma hoiakut väljendada.

Kultuurilisihirme otsustasime mõõta kahe vastandliku väitega, millestesimene kõlas «Inglise keele laialdane kasutamine peamisearvutitega seotud keelena on ohuks eesti keelele» ja teine «Internetilaiem kasutamine mõjub soodsalt meie kultuurile».

Kõigistvastanuist 57% leiab, et inglise keele kasutamine peamise arvutialase keelenaei ole ohuks eesti keelele ja 27% on selle väitega nõus. Etinternet on kasulik meie kultuurile leiab 58% ja sellega ei ole nõus 15%vastanuist.

õigistvastanuist 38% ei olnud nõus sellega, et inglise keel on ohuks eestikeelele ja olid nõus, et internet on soodsa mõjuga eestikultuurile. 16% oli neid, kes nõustusid nii sellega, et inglise keelohustab eesti keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust mõjumeie kultuurile. 12% oli neid, kes ei osanud ei ühe ega teise väitepuhul seisukohta võtta.

Hoiakuid,mis olid seotud avatusega, mõõtsime kahe väite abil«Riigi- ja omavalitsused peaksid enda tööd puudutavainformatsiooni avalikustama ka interneti kaudu» ja «Avalikes kohtades(raamatukogud, kultuurimajad) peaksid olema internetiga ühendatud arvutid,mida oleks võimalik tasuta kasutada». Sellega, et valitsusorganidpeavad oma töö kohta info avaldama ka interneti kaudu nõustus56% vastanuist, selle vastu oli 16%. Internetipunktide ideel oli toetajaid 81%ja vastaseid ainult 6%.

Kõigistvastajatest 51% oli nõus mõlema väitega. 16% toetasidinternetipunktide ideed, kuid ei omanud suhtumist valitsusorganitetöö avalikustamise kohta interneti kaudu.

Mõistmakssuhtumisi, mis on seotud arvutite kättesaadavusega, kasutasime samutikahte väidet «Peagi on loomulik, et enamikes kodudes on olemasarvuti» ja «Arvuti jääb tänu oma hinnale ainultrikkamate inimeste pärusmaaks». Kui 54% vastajatest oli nõus,et peagi on enamikes kodudes arvuti, siis üle kolmandiku (35%) einõustunud sellega. Mõni väide hiljem nõustus 73%inimestest, et arvuti jääb rikkamate inimeste pärusmaaks.Sellele väitele oli vastu ainult 20% vastajatest..

Seetõttupole ka üllatus, et 37% inimestest toetab mõlemat vastandlikkuväidet. Mõistmaks selle vastuolu tähendust, tulebjärgmises uuringutsüklis lisada antud teema juurde selgitavaidküsimusi. 30% vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetõttupole seda ka enamikes kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.

Mõistmakssuhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks, kuid samas kaavatumaks, oli kasutusel kaks väidet «Arvutid ja internetvõimaldavad mõnel inimgrupil haarata kontrolli maailmaüle» ja «Arvutid ja nende abil suhtlemine võimaldavadmuuta maailma demokraatlikumaks». 44% vastajaist on nõus esimeseväitega ning 29% on selle vastu, mis näitab, et hirm «Bigbrother is watching You» on veel täiesti olemas arvuti kasutamisel.Arvuti heavy user'itest on nõus selle väitega 34%, mediumuser'itest 44% ja light user'itest 51%. Üle poolte (53%) nõustub,et arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks. Enim onneid arvuti medium user'ite hulgas — 71%.

Üleveerandi vastajaist (26%) nõustub kahe nii teineteist välistavakuid samas ka täiendava väitega. 18% leiab, et võimu haaramineei ole võimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks.Mõnevõrra kõrgem (18%) on ka inimeste hulk, kes ei oska eiühe ega teise väite suhtes seisukohta võtta.

Mõistmaksinimese hinnagut internetile kui paberkandjatest paremale infoallikale, siispaluti väljendada oma suhtumist väitesse, et «Minu arvates onvõimalik internetiga samaväärset infot kätte saada karaamatute ja ajakirjanduse vahendusel». 46% oli selle väiteganõus ning leidsid, et raamatud ja ajakirjandus onkonkurentsivõimeline internetiga. 34% ei olnud sellega nõus.

62%vastajaist nõustus, et «Arvuti peaks olema peamiselt selleks, etteha tööasju». Veidi alla kolmandiku (30%) ei nõustunudnendega. Arvuti heavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega nõustusja 54%, kes sellega mitte nõus ei olnud. Eksisteerib tendents, et midavähem inimene on arvutit kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab,et arvuti on selleks, et teha tööasju. Nende hulgas, kes pole arvutitkasutanud ning ei kavatsegi seda teha nõustub väitega 67% ja sellevastu on 20%.